Ajavahemikul 8. kuni 14. veebruarini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 2831 inimest, kellest 30% moodustavad lapsed. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli Tallinnas, Tartumaal, Raplamaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal. Peamiselt on ringluses rinoviirus.
2017/2018 haigestus grippi hinnanguliselt 55-60 000 inimest, gripist tingitud tüsistustesse suri 94 inimest. Haiglaravi vajas 1946 inimest.
2018/2019 numbrid vastavalt 45-55 000, suri 57. Hospitaliseeriti 1662 inimest.
2019/2020 numbrid vastavalt 11 917, suri 12. Hospitaliseeriti 581 inimest.
Käesoleval hooajal on laboratoorselt kinnitatud neli gripijuhtu, kellest kaks on hospitaliseeritud. Ühtegi surmajuhtu ei ole kinnitatud.
Olukord Euroopas
Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks mõjutavad gripiviiruse levikut.
Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripiviirused. Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.
Kommentaarid