Uudised

IGA DOOS LOEB! Nii saad vaktsineerimisele ise kaasa aidata! (1)

Anneli Kannus, Eesti õdede liidu president, 26. veebruar 2021 09:05
Süstimine on kiire protsess, kuid sellega kaasnevad distantsi hoidmise korraldamine, patsiendi vastuvõtmine, vaktsiinidooside lahustamine jm.Foto: Jassu Hertsmann / Sotsiaalministeerium
Tervishoiutöötajad on valdavalt vaktsineeritud ja järg on eakate, riskirühmade, õpetajate, päästjate ja sotsiaaltöötajate käes. Mida suur vaktsineerimistöö tervishoiuteenuste pakkujatele päriselt tähendab?

Vaktsineerimisega tegelevad õed ütlevad, et hetkel võtab nädalast vähemalt ühe tööpäeva ainult inimeste läbihelistamine. Lisaks sellele kulub vähemalt pool päeva, et koostada põhi- ja asendusnimekirjad.

Samal teemal

36 doosi vaktsineerimisele kulub 5–6 tundi, kui vaktsineerimisega saab korraga tegeleda 2–3 tervishoiutöötajat. Süstimine on kiire protsess, kuid sellega kaasnevad distantsi hoidmise korraldamine, patsiendi vastuvõtmine, vaktsiinidooside lahustamine ja dooside valmispanek, paberitöö, selgitamine ja peale vaktsineerimist inimese jälgimine.

Põhitööd ei saa lõputult vähendada või edasi lükata. Tervishoiutöötajad tormavad peale teist vaktsiinisüsti esimesel võimalusel tööle, vahel isegi ignoreerides enda vaktsiini saamisega kaasnevat väikest palavikku, lihas- ja liigesvalusid. Puhkuseks pole aega, sest vaktsineerimiskoormus on suur ja ka teised patsiendid vajavad abi, uued juhtumid tähelepanu.

Nii juhtubki, et reede õhtul kell 19 viibib õde kabinetivaikuses, et dokumente täita. Viimane vaktsineeritu lahkub küll juba kell 16.30, aga vaktsineerimise ajal ei jõua kõiki sissekandeid digiloos lõpetada. Dokumenteerimist pole võimalik edasi lükata, kuna info peab liikuma, et järgmised inimesed saaksid vaktsineeritud. Sellise koormuse all on raske füüsiliselt ja vaimselt vastu pidada.

Kuidas vaktsineerimisele kaasa aidata?

Vaktsineerimine annab lootust haiguse taandumisele, kuid alles siis, kui vaktsineeritute arv on piisav. Seni vähendab see konkreetsel vaktsineeritul olulisel määral raske haigestumise tõenäosust, kõik vaktsiinid teevad seda. Selleks, et vaktsineerimine oleks võimalikult efektiivne, saab kaasa aidata igaüks.

  • Lugege uuenevat ja tõenduspõhist infot vaktsineeri.ee lehelt.
  • Rääkige lähedastega vaktsineerimisest juba täna, et nad oleks valmis vaktsineerima kutsuvaks kõneks. Enne arutades on aega otsust kaaluda ja kõne korral saab vastuse kiiremini ja kõne lühemalt teha, nii õe tööaega kokku hoides.
  • Kui te pole ammu perearsti juures käinud, siis kontrollige oma kontakte digiloos, et teiega üldse oleks võimalik ühendust võtta.
  • Tundmatu number võib olla perearstikeskuse telefon, kuna vaktsineerimise korraldajad helistavad vahel ka isiklikult numbrilt. Kahtluse või mure korral helistage perearstikeskuse numbril ja küsige üle, kas ikka helistasid nemad.
  • Kui teile on antud vaktsineerimise aeg, siis tulge kohale võimalikult täpselt, mitte varem ega hiljem.
  • Kui haigestute või selgub, et olete lähikontaktne, otsustate ümber või ei saa muul põhjusel vaktsineerima minna, andke sellest kindlasti teada pereõele. Vaktsiini kasutamiseks on vaid piiratud aeg ning teie asemel tuleb kiirelt kutsuda keegi teine. Iga doos loeb!

Samal teemal

22.01.2021
VAKTSIINIDE KÕRVALTOIMED: möödunud nädalal anti teada kolmest raskemast reaktsioonist
13.01.2021
KAS TÕESTI PEAN END VAKTSINEERIMA? Arst selgitab, miks koroonahaigus on diabeetikutele ohtlik
12.01.2021
VAKTSINEERIDA VÕI MITTE? Arst soovitab, kuidas peaksid käituma allergikud
09.01.2021
VAKTSINEERIDA VÕI MITTE? Onkoloog soovitab, mida peaks tegema vähihaige