Eksminister Karu: tänane kriisiolukord Eestis on kontrollimata kaos (49)

“Mõned mõtted viirusevastasest võitlusest, piirangutest, vaktsineerimisest ning otsustamisest. Arvestades raporteeritud nakatunute ning vaktsineeritute arvu, kasvutempot ning väidetud olukorda lähikontaktsete haldamisvõimekusega, oleme me minu hinnangul tänaseks kriisiolukorras,” alustab ta.

“Kriisiolukorras käib efektiivne otsustamine ja tegutsemine teistmoodi kui teistes olukordades. Väide kõlab trafaretsena, ma tean. Ometigi joostakse sellistes olukordades tihti ummikusse ning ununeb (paljude juhtide jaoks kogemuse puudumise tõttu seni teoreetiline) teadmine. Kui me tegutseme kõigile tuttavas olukorras, kus tulemused on lihtsasti prognoositavad, saame toetuda varasemale kogemusele ning projektiplaanidele. Üks suuremaid riske ning kiireim tee kuristikku on aga arrogantselt eeldada, et tegelikkuses uudne olukord on "sama, mis varem”,” leiab Karu.

Kui uudses olukorras ise otsuseid teha ei oska, tuleb Karu sõnul usaldada eksperte. “Eksperdid suudavad erialaste teadmiste ning varasema kogemuse põhjal pakkuda välja tegevuskava, siis me räägime nende ekspertidega, teeme vajalikke valikuid ning liigume edasi kindlas suunas.”

“Kui me tegutseme sellises uudses olukorras, kus ekspertide grupid jäävad eriarvamusele, kuid nende teooriad mõistlike järgmiste sammude kohta on koherentsed, siis käivitame me paralleelselt mitmeid eksperimente, et leida võimendatavaid toimivaid lahendusi. Kui me aga tegutseme sellises uudses olukorras, kus otsustamatuse mõju on suur, otsuste tulemused on etteaimamatud, valjuhäälsed "eksperdid" esitavad mittekoherentseid teooriaid ning enamik asjaosalistest laiutab lihtsalt käsi…” on Karu jutus ka karmi kriitikanooti.

Karu sõnul on kõige olulisem kiiresti tegutseda, seejuures tuleb aga ka mõista, et garantiisid otsuste efektiivsuse kohta anda ei saa. “Kontekstid erinevad, retsepte pole, tegurite vastastikune mõju pole etteaimatav ega ammugi planeeritav. Aga otsustada ning tegutseda tuleb,” arvab ta.

Karu aga leiab ka, et süsteemi jaoks tervikuna ei pruugi kaos ilmtingimata negatiivne olla, sest oskuslikult kontrollitud kaos on efektiivne vahend mõttemallide murdmiseks ja paremate lahenduste leidmiseks.

“Tänane kriisiolukord Eestis on kontrollimata kaos. Sellesse kaosesse pole me jõudnud mitte ootamatult, nagu juhtus eelmisel kevadel, vaid oma arrogantsi tõttu. Me oleme arrogantsest "me teame, mida teeme" väärhinnangust ning kommunikatsioonist kukkunud üle kuristiku serva, kuid teeme näo, et tegemist oli graatsilise komistusega,” kirjutab ta.

“Siit kuristikust välja ronimiseks pole ühtki retsepti, kuid meil on kasutada teiste riikide kogemus selle osas, millistest lahendustest võiks kasu olla. Pagan, meil on ka terve aasta jagu Eesti kogemust ja õppetunde. Mida me suudame sellest kasutusse võtta täna, mitte “hiljem”?” pärib Karu.

Karu sõnul tuleb õppetunnina näha ka teiste riikide vaktsineerimise kiiret tempot ja selle olulisust, kuna vaktsiinid töötavad. “Jah, me ei tea veel täpselt seda, kui kauaks need kaitset pakuvad, kuid ka ajutine kaitse on parem kui kaitsetus. Ajutise kaitse puudumine suurendab aga uute tüvede tõenäosust,” märgib ta.

Karu nendib, et keeruka süsteemi ebaefektiivsuse ja probleemide taga on paljude tegurite koosmõju, mitte inimlikud eksimused või muu säärane lihtsustatud põhjuslik seos.

“See aga ei tähenda, et inimestel selles süsteemis oma roll või agentsus puuduks. Eriti süsteemi ülemises otsas,” kritiseerib Karu kriisi juhte. “Kui aega on laialt käes, siis võime kaaluda erinevaid lahendusi süsteemis pika aja jooksul läbiviidavast kestlikust muudatuste paketist. Tänane kriisiolukord Eestis on kontrollimata kaos. Meil ei ole aega laialt käes.”

“Konkreetsed otsused, mida juba täna teha tuleb, ei puuduta mitte ainult läbimõeldud piiranguid, lähikontaktsete haldamisvõimekuse parandamist ning vaktsineerimistempo kiirendamist, vaid ka kogu protsessi ulatuses kaasatud rolle, vastutust ning kohati ka konkreetseid isikuid. Me ei saa nõuda teadlaste konsensuslikke nõuandeid või piirangute selgeid põhjuslikke seoseid. Kaoses ongi põhjuslikud seosed ähmased, kui üldse näha, ning eksperdid-teadlased räägivad vastukäivat juttu. See ei ole kellegi süü – nii lihtsalt on. Meie peame sellega arvestama,” sõnab Karu.

Ettevõtja sõnul on kriisist väljumiseks kaks paralleelset suunda: “Esiteks olukorra stabiliseerimine, mis nõuab kiireid ja konkreetseid otsuseid teadmatuse ja tundmatuse tingimustes. Teiseks uudsete lahenduste avastamist ja katsetamist, sest vanad reeglid enam (samal moel) ei kehti.”

Karu hinnangul on Eesti aga mõlemal suunal ebaõnnestunud. “Esimesel suunal on meid mõjutanud mõõdutundetu arrogants ning info liikumise ning avaliku kommunikatsiooni probleemid. Teisel suunal on tänaseks astutud vaid paar arglikku sammu, sest "äkki keegi kusagil paneb midagi pahaks”. KÕIK need väljakutsed on lahendatavad. Teeme siis seda, palun. Teeme seda kiiresti,” palub ta.