Rakubioloog Toivo Maimets lükkab ümber vaktsiinikahtlusi: väide, et mõne kuuga tehti vaktsiin ja keegi ei tea, mis asi see on, ei ole lihtsalt õige (168)

"Ma ei saa öelda, et ma üllatanud oleks. Me teadsime ennegi seda, et gripp iga aasta viib endaga kaasa päris palju inimesi, on siiani viinud. Meil oli gripivaktsiin olemas ja oli ka palju tõrksaid inimesi gripivaktsiini osas. Uudisena see ei tulnud," nentis ta.

Suur põhjus, miks inimesed end vaktsineerida kardavad, peitub selles, et vaktsiin on uus ja seda pole veel nende hinnangul piisavalt põhjalikult uuritud, ehk nad kardavad, et tulevikus võib nende tervisega midagi juhtuda. Maimets kinnitab, et vaktsiinides, mis saanud loa nii Euroopa kui USA ravimiametilt, kahelda tegelikult ei ole vaja.

Professori sõnul võib uurida ravimeid lõpmatuseni, näiteks 200 aastat kasutuses olnud aspiriiniga tehakse katseid siiani. "Alati saab rohkem uurida, aga minu vastuväide on see, et kümnete tuhandete inimestega on tehtud kliinilised uuringud, tänaseks on meil üle 150 miljoni inimese vaktsineeritud. Me teame nendest mõjudest ja muutustest piisavalt," kinnitas ta.

Inimestele, kes ütlevad, et vaktsiinidega tegeleti ainult mõned kuud ning need on liiga uued, ütleks Maimets vastuargumendiks, et neid vaktsiine on arendatud juba pikka aega, küll aga näiteks Ebola, SARSi või Zika viiruse vastu. Ka tehnoloogia, kuidas teha mRna vaktsiine, ei ole uus. ”See väide, et mõne kuuga tehti vaktsiin ja ei tea, mis asi see on, see ei ole lihtsalt õige väide," lisas ta. 

Kui võrrelda vaktsineerimise ja mittevaktsineerimise ohte, saab Maimetsa sõnul öelda, et vaktsineerimine on kindlasti vajalik ja turvaline. Kuid seda, kas kolme või viie aasta pärast võivad välja tulla kõrvalmõjud, mis hullemadki, kui koroona ise, Maimets ümber lükata ei saa, kuna elus ei saagi kõike ette ennustada.

Sputniku lembus tuleb heast propagandast

Suur probleem on ka see, et inimesed ei usalda erinevate tootjate vaktsiine. Näiteks Ida-Virumaal on palju inimesi, kes ootavad Sputniku vaktsiini ning keelduvad teiste tootjate vaktsiinidest. Kuuldavasti pidavat noored naised kartma, et kui muu vaktsiiniga, mis ei pärine Venemaalt, end süstivad, ei saa nad enam emaks jms. 

Maimetsa sõnul tuleneb selline mõtteviis puhtast propagandast. "Päris selge, et suurtel riikidel on suured poliitilised huvid, igasugune tegevusvaldkond võimaldab neid realiseerida." rääkis ta.

"See, mida me Sputniku lembuse kohta näeme, on väga aktiivse propaganda suunatud tegevuse tulemus. Tõde on see, et ehkki paistab, et nad tahavad väga Euroopas müüa oma Sputniku vaktsiini, pole nad kunagi taotlust selle vaktsiini müügiloa saamiseks Euroopa ravimiametile andnud," arvab Maimets, et põhjus selle taga on, et Sputniku tegijatel pole esitada objektiivseid teaduslikke fakte selle kohta, et see vaktsiin on efektiivne ja ohutu. "Enda eest räägib ka see, et Vene konsul ei tahtnud Sputnikku, ikka Pfizerit."

Maimetsa sõnul on eri tootjate vaktsiinid küll erinevad, kuid ükski neist ei saa minna kasutusse Euroopa liidus ilma tõestuseta, et nad toimivad ja et nad on ohutud.

Koroonakriisi põhiprobleemid on logistika ja haridus

Põhiprobleemid kriisis praegu ei ole Maimetsa sõnul ei meditsiinilised ega teaduslikud, vaid on kaks suurt probleemi: esiteks vaktsiinide logistika.

“Kuulata jutte, et meil ei jätku vaktsiine situatsioonis, kus kümneid tuhandeid vaktsiine istub külmkapis, ei ole usutav. Mina arvan, et vaktsiin isegi kantsleri käevarres või klubivenna käevarres on hulga kasulikum, kui vaktsiin, mis istub külmkapis,” kritiseerib Maimets sotsiaalministeeriumi asekantslerit Maris Jesset.

Teine suur probleem on Maimetsa hinnangul haridus ja haridussüsteem, täpsemini see, et õpetajad vaktsiinist keelduvad.

“Kui mõelda koolidele, kus väga suur osa õpetajatest keeldus vaktsiinist, mida need õpetajad seal koolis tegelikult õpetavad meie lastele? Siin on selline pikk probleem, mis asi on teadusharidus, mismoodi käib teaduslik põhjendamine ja mismoodi teaduslik uurimine erineb umbluust? See on meie hariduse probleem,” ütleb Maimets.

Viirusest vabanemiseks on vaktsineerimine õige tee

Maimetsa sõnul on võimalik viirusest vabaneda peale vaktsiinide ka tänu sellele, et piisav hulk populatsioonist selle läbi põeb. "Eks me siis kaalumegi hinda ühiskonnale. Mina arvan, et palju odavam ühiskonnale on vaktsineerida."

Maimets selgitas, et vaktsiini peaks saama siiski üle 60% inimestest, sest kõikidel kaitsesüsti saanutel ei teki 100% kaitset ning on ka osa inimesi, keda meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida ei saa. "Need inimesed, kellel selgeid vastunäidustusi ei ole, võiksid ikka kõik olla vaktsineeritud," sõnas Maimets.

“Kui populatsioon ei saa piisavalt oma liikmeid vaktsineeritud, jääb see viirus alles, meie seas ringlema Ja ta muteerub kogu aeg, ta muutub ja muutub ja ühel hetkel tuleb selline variant, et need, kes on vaktsineeritud, ei oma enam kaitset,” märkis ta.