"Mind on ennast pikemalt piinanud küsimus, et mida tehakse nende koroonahaigetega, kes satuvad haiglasse. Kas neid lihtsalt jälgitakse või ikkagi on ka mingi ravi? Nüüd nägin sotsiaalmeedias, et on teisigi, kel samad küsimused," kirjutab Maret.
"Mõtlesin ka ise, et ega kõiki ei viida ju haiglasse ja ei panda juhitavale hingamisele. Aga mingit abi nad peaksid ju haiglas ikka saama," arutleb Maret.
Mareti poolt jälgitud postituse all andis väga selge vastuse ka koroonaviiruse teemal avalikkuse ees sõna võtnud perearst Piret Rospu.
"Juhitav hingamine on viimane samm, enne seda antakse hapnikku ninavuntsidega või maskiga. Mõned vajavad antibiootikume, varasematel haiguspäevadel kasutatakse viirusevastast remdesiviiri, trombivastast ravi kasutatakse, kõrgete põletikunäitajatega ka deksametasooni, vedelikutasakaalu tagamiseks tilgutit jne. Paljudel covidiga haigetel tekivad segasusseisundid ja deliirium, vanemaealistel inimestel võib see olla lausa covidi esimeseks avaldumiseks enne köha või palavikku. Ja isegi ilma segasusseisunditeta inimesed, kes haiglaravi vajavad, kipuvad haiglaarstide sõnul erakordselt pahurad olema. Ma sellist asja pole kodusel ravil patsientidel märganud, st ilmselt ikka kuidagi aju hapnikunälja ja tugevama põletiku mõjud ajule," selgitab perearst Rospu.
Kommentaarid