Uudised

VAKTSIINIDE KÕRVALTOIMED: tervisekaebusi on põhjustanud vaid üks protsent doosidest (39)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 1. märts 2021 16:08
Foto: Erki Pärnaku
Terviseameti andmetel on Covid-19 vaktsiinidega tehtud Eestis 27. detsembrist kuni 22. veebruari hommikuni 112 807 doosi. Selle aja jooksul on  ravimiametile saadetud 1209 kõrvaltoime teatist, mis on 1% vaktsiinidoosidest.

1209 kõrvaltoime teatisest on 698  Comirnaty, 13 Moderna  ja 426  AstraZeneca vaktsiiniga seoses.

Siin on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatistest. Ravimiamet märgib, et sihtrühmad, keda vaktsineeritakse, on kolme kasutatava vaktsiini korral erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

Comirnaty, 43 teatist

40 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist kolm üle 70-aastased

3 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 1 üle 70-aastasel

70% teatistest on teise annuse, 23% esimese annuse ja 7% mõlema annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta. Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad.

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati kolmes teatises:

53aastasel naisel tekkis viis minutit pärast 1. vaktsiinidoosi allergiline reaktsioon, mille raviks süstiti adrenaliini ja prednisolooni; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud.

36aastasel naisel tekkis kaks minutit pärast 2. vaktsiinidoosi stressireaktsioon, mis meenutas allergilist reaktsiooni, mille tõttu sai raviks adrenaliini, antihistamiinikumi ja prednisolooni; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud.

Üle 70-aastastel teatatud kõrvaltoimed: teatistes kirjeldati süstekoha reaktsioone, kõhuvalu, aftoosset stomatiiti, näo tundlikkushäiret.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva: kõige sagedamini süstekoha reaktsioonid, palavik ja külmavärinad või kuumahood, peavalu jm valud (sh kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu, silmade valu), lümfisõlmede turse ja valulikkus, iiveldus, oksendamine, halb enesetunne ja nõrkus, (näo) tundlikkushäired, tasakaaluhäired, minestamistunne ja minestamine, vererõhu tõus või langus, südamepekslemine, huuleherpese aktiveerumine, nohu, köha.

Töövõimetusleht oli ühel juhul vajalik üheks päevaks.

Foto: Jassu Hertsmann / Sotsiaalministeerium

Moderna vaktsiin, 10 teatist

6 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist ühel 70-aastasel.

4 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta (kõik alla 70-aastased).

9% teatistest on teise annuse, 1% esimese annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta. Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad.

Teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: süstekoha reaktsioonid, palavik ja külmavärinad, peavalu jm valud (sh lihas-, liiges- või luuvalu, silmade, naha valu. Süstekoha reaktsioonid kestsid kahel juhul üle nädala.

AstraZeneca vaktsiin, 382 teatist

300 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta,

82 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta.

(kõik alla 70-aastased)

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati kahes teatises:

55aastasel naisel tekkis 10 tundi pärast 1. vaktsiinidoosi iiveldus ja korduv oksendamine, mille raviks sai metoklopramiidi ja esomepreasooli; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud. Lisaks tuvastati patsiendil nakatumine koroonaviirusega.

38aastasel naisel tekkis kaks minutit pärast 1. vaktsiinidoosi astma ägenemine (tugev köha, raskendatud hingamine), mille raviks sai antihistamiinikumi, prednisolooni, salbutamooli, ranitidiini; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, peamiselt: palavik ja külmavärinad või kuumahood, peavalu jm valud (sh kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu), süstekoha reaktsioonid, iiveldus ja oksendamine, halb enesetunne, jõuetus, nõrkus, unehäired, tasakaaluhäired, minetamistunne, tasakaaluhäired ja minestamine, kerge köha ja kurguvalu. Üldjuhul kestsid nähud kaks-kolm päeva, väga üksikutel juhtudel mõni päev kauem.

Töövõimetuslehte vajati 22 juhul paariks-kolmeks päevaks (peamiselt palaviku, peavalu, iivelduse, oksendamise või kõhulahtisuse tõttu).

Uuringute andmetel tekib AstraZeneca vaktsiini kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi vähem võrreldes esimese annusega.

Foto: Jassu Hertsmann / Sotsiaalministeerium

Vaktsiinide kõrvaltoimed

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad.

Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena. Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid.

Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.  Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada.

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest kaebustest tuleks vaktsineerijale teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Kõrvaltoime on ohtlik/kahjulik ja soovimatu reaktsioon, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi (sh vaktsiini) manustamisega. Erinevalt kõrvaltoimest on kõrvalnäht igasugune soovimatu reaktsioon, mis tekib ravimi võtmise ajal olenemata hinnangust võimalikule seosele ravimiga.

Kogutavad andmed võimalike kõrvaltoimete kohta aitavad selgitada vaktsiini ohutusprofiili. Uute andmete lisandumisel täiendatakse vajadusel ravimiteavet – lisatakse kõrvaltoimeid, täpsustatakse hoiatusi ja vastunäidustusi.

Ravimiamet jälgib teatatud kõrvaltoimeid ja reageerib kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral. Teeme koostööd mitme eriala ekspertidega (sh viroloogid, infektsioonhaiguste arstid, perearstid) ja teiste EL riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega informatsiooni kiireks vahetamiseks, nõu pidamiseks ja juhiste kujundamiseks.