Suhkur, sool ja rasvane toit aktiveerivad ajus piirkondi, mis on seotud iha ja autasuga.Foto: Kelsey Chance / Unsplash
Meeled
18. märts 2021, 11:22

Hea maitsemeel toob ellu rohkem naudingut! Aga kuidas end uute maitsetega harjutada? (1)

Inimeste maitse-eelistused on erinevad, seda isegi ühes perekonnas. Miks mõnele meeldib soolane toit, teine krõmpsutab hea meelega rohelist sibulat ja kolmas pole nõus tomatit suhu pistma? Sellest, kuidas end harjutada uute maitsetega, räägib toitumisnõustaja ja koolitaja Tuuli Taimur.

«Meie maitse-eelistuste taga on maitsemeel, mida mõjutab keelel asuvate maitseretseptorite tundlikkus. Üldteada on see, et keelel asuvad maitsepungad võimaldavad meil erinevaid maitseid tunda. Suur roll selle juures on ka inimese haistmismeelel, tänu millele tunneme toidu lõhna, mis omakorda mõjutab maitse tugevust. Kes on kogenud tugevat nohu, nii et toidu maitse peaaegu ära kaob, teab, millest jutt,» selgitab lastele suunatud kokkamise töötube juhendav toitumisnõustaja Tuuli Taimur.

Maitsetundlikkus

Kes on supermaitsja? Kas vanus mõjutab maitse-eelistusi?

Meie maitsemeelt mõjutavad mitmed tegurid. Esiteks loomulikult see, kui palju on meie keelel maitsepungi. Nende arv keelel varieerub väga suurel määral – keskmiselt võib täiskasvanul neid olla 2000−8000 vahel. Need, kelle keelel on maitsepungi vähem, tajuvad maitseid madalama intensiivsusega ehk nad on hüposensitiivsed. Need, kellel on aga maitsepungi keskmisest enam või need on suuremad, on sageli supermaitsjad, tundes igat maitsenüanssi selgelt ja teravalt. Mõnel juhul võib maitsetundlikkus olla ka valiva söömiskäitumise põhjus.

Maitsemeele ja -tundlikkuse juures mängib rolli geneetika, seda mõjutavad ka vanus, toidu temperatuur, suitsetamine, haigused, aga ka igapäevased toitumiseelistused üldisemalt.

Maitse-eelistuste taga on maitsemeel, mida mõjutab keelel asuvate maitseretseptorite tundlikkus. Foto: Andrea Piacquadio / Pexels

Lapsepõlve lemmikud

Miks me armastame magusat? Kas maitsemeelt saab treenida?

Juba imikueast on maitsemeel eelprogrammeeritud eelistama magusat maitset, sest inimese esimene toit, rinnapiim, on magus. Samas mõru maitse vältimine on evolutsiooni käigus aidanud meil mitte süüa toite, mis võiksid sisaldada toksiine ja olla mürgised. Selle poolt räägib ka kõnekas fakt, et keelel on vaid üht või kaht tüüpi magusaretseptorid, kuid mõrule on neid pea kaks tosinat. See näitab, kui oluline on olnud mürgist hoidumine meie esivanematele.

Sarnaselt aju ja lihastega on ka maitsemeel arendatav ning maitse-eelistused mõjutatavad. See on ka põhjus, miks on väga oluline väikestele lastele, sh imikutele, tutvustada uusi maitseid ja täisväärtuslikke toite. Nii saame piltlikult öeldes õpetada lapse keelele selgeks erinevad maitsed. Kui laps on mitmesuguste maitsete ja toidustruktuuridega harjunud, saab ta hilisemal kokkupuutel juba tuttava maitsega palju positiivsema kogemuse. Jättes uute maitsete ja toitude tutvustamise väikelapse ikka, kus lastel on loomupärane uute toitude vastu streikida ning neid mitte tahta, on nende toiduvalikute mitmekesistamine juba mõnevõrra keerulisem. Aga kindlasti ka siis mitte võimatu.

Kui maitsemeel saab rikutud

Kuidas tuimestavad sool ja suhkur meie maitsemeelt? Kuidas nürid maitsemeeled toidulauda mõjutavad?

Rasv, sool ja suhkur mängivad toidu eelistamisel suurt rolli. Rasv on aroomainete kandja, mistõttu maitsevad rasvasemad toidud meile paremini. Hea näitena võib võrrelda täispiima ja vähendatud rasvasisaldusega piima – kummal on maitset justkui rohkem?

Soola ja suhkru lisamisega saab toidu küll maitsekamaks muuta, kuid probleem on selles, et üsna sageli on toidule lisatud suhkrut ja soola liiga palju ning maitsemeel harjub sellega ära. See omakorda tekitab olukorra, kus vajame naudingu ja samaväärse maitsekogemuse saamiseks aina rohkem soola ja suhkrut. Lõpuks võib maitsemeel olla sedavõrd rikutud, et maitseelamuse saamiseks on vaja juba väga intensiivset magusa- või soolaseannust.

Juba imikueast on maitsemeel eelprogrammeeritud eelistama magusat maitset, sest inimese esimene toit, rinnapiim, on magus. Foto: Monique Carrati / Unsplash

Liigse suhkru ja soola vältimiseks on mitmeid põhjuseid. Lisaks sellele, et tavapärane toit ei tundu siis enam maitsev, on nende maitseainete liigne tarbimine seotud terviseprobleemidega. Lisades liigsele magusa- ja soolalembusele ka kitsa toiduvaliku ning tujude järgi söömise, tekib väga valiv söömiskäitumine, mis on halb igas eas inimesele.

Maitsemeele arendamine ja erinevate maitsetega harjumine on oluline, et toitumine oleks mitmekülgne. Eelistades vaid tugeva maitsega soolaseid, rasvaseid ja magusaid toite, ei pruugi lõpuks tervislikud valikud, nagu töötlemata köögiviljad, üldse maitsvad tunduda.

Maitsemeeled lähevad kooli

Kuidas ennast uute maitsetega harjutada? Kui kaua läheb aega uue toiduga harjumiseks?

Suurem osa meie maitse-eelistusi on pärit lapsepõlvest, sest just siis harjume erinevate toitude ja maitsetega. Samas saab maitsemeelt arendada läbi elu ja ka täiskasvanuna hakata armastama uusi maitseid. Kõige parem on läheneda uutele maitsetele teadlikult ja järk-järgult. Nii võib enda meelest lootusetul šokohoolikul olla harjutamise järel täiesti piisavaks magusa koguseks tükike tumedat šokolaadi. Või need, kes söögilauda istudes enne maitsmist juba soolatoosi järele haaravad, saavad harjutada end edukalt magedamate maitsetega. See aga ei toimu üleöö, vaid vajab teadlikku tegutsemist.

Samamoodi saab end harjutada sööma mõnda seni just mitte kõige lemmikumat puu- või köögivilja. Seda võiks teistmoodi toiduks valmistada või harjutada end uue toiduainega vähehaaval, seda alguses vaid veidi mõnele toidule lisades. Kui ollakse maitsega juba harjunud, saab seda ka rohkem lisada.

Maitsemeele arendamise juures on põhiline korduvalt uut toitu proovida. Perele erinevaid toite pakkudes tuleb olla järjekindel. Mõnel piisab 20 maitsmisest, mõnel on vaja maitsepungi toidu maitsega tutvustada 50 või rohkemgi korda. Samas, kui siis ka rooskapsas ei maitse, aga teised köögiviljad on igati meelt mööda, las see rooskapsas olla.

Maitsemeele õpetamine ja erinevate toitude menüüsse lisamine ei tohiks olla vastumeelne. Vastupidi – lähene sellele loovalt ja mänguliselt, nii enda, teiste täiskasvanud pereliikmete, kuid eriti laste puhul! Oluline on ikka see, et kõik saaksid toidust nii naudingu kui ka kehale vajalikud toitained.

Lisa elule ja toidule vürtsi

Vürtsid on hea viis anda toidule mitmekülgsem maitse ja muuta meelepärasemaks ka vähem maitsekad toidud. Vürtside eelistamine on aga väga individuaalne. Tavaliselt meeldib see neile, kes eelistavad tugevamaid maitseid. Samas supermaitsjad, kes tunnevadki maitseid intensiivsemalt, tõenäoliselt vürtsikaid toite ei vali.

Suurem osa meie maitse-eelistusi on pärit lapsepõlvest, sest just siis harjume erinevate toitude ja maitsetega. Foto: Karolina Grabowska / Pexels

Vürtside ja maitsetaimede lisamist toidule võib soovitada elamuse saamiseks, kuid tähelepanelik tasuks olla neil, kes pärast vürtsiste toitude söömist tunnevad kõhus ebamugavust või maos kõrvetust.

Kui soovid, on võimalik vürtsiste maitsetega end harjutada, ja seejuures pole vaja karta, et need kuidagi maitsemeeli rikuks või maitsepungi kahjustaks. Maitsepungadele mõjub halvasti hoopis kõrvetavalt kuuma toidu söömine.

Kas teadsid? Viis põnevat fakti maitsemeele kohta:

  • Maitsepungad asetsevad keelel, suulaes ja kurgus. Palja silmaga neid näha pole võimalik. Need punased täpikesed, mida näed, on hoopis papillid. Igaühes neis on umbes 700 maitsepunga, milles omakorda on 50−80 maitseretseptorit.
  • Maitsepungad uuenevad iga 10−14 päeva tagant. Maitsepungade uuenemist saab ka enda huvides ära kasutada. Kui loobud kaheks nädalaks liigsest suhkrust ja soolast, tunned hiljem, et sa ei vajagi neid nii palju.
  • Keelel pole kindlaid maitsetsoone. Kunagi koolis küll õpetati, et keel tunneb eri maitseid eri piirkondades, kuid tegelikult tunnevad kõik maitsepungad kõiki maitseid – soolast, magusat, mõru, haput ja umamit. Keele keskkohaga võrreldes on ääred küll veidi maitsetundlikumad. Kibedat maitset tunneb kõige paremini keele tagumine osa.
  • Umamit nimetatakse viiendaks maitseks. Selle keemilise aluse tuvastas Tokyo Keiserliku Ülikooli keemiaprofessor Kikunae Ikeda 1908. aastal. Tema andis maitsele ka nimeks umami. Eestikeelse vastena on kasutatud väljendit «meeldiv hõrk maitse», kuid argisemalt on tegemist lihaleeme või naatriumglutamaadi maitsega.
  • Suhkur, sool ja rasvane toit aktiveerivad ajus piirkondi, mis on seotud iha ja autasuga. Toidutootjad kasutavad seda ära, et valmistada vastupandamatult maitsvaid näkse ja kiirtoitu. Paraku ei pruugi need üldse tervislikud olla.