VIDEO | SURI 31AASTANE PÄÄSTEAMETNIK! Ravimiamet: ei saa veel hinnata, kas sel oli seos vaktsiini kõrvaltoimetega (195)

„Kurb öelda, aga olukord Eestis on väga kriitiline,“ sõnas terviseameti juht Lanno pressikonverentsi sissejuhatuseks Eesti koroonaolukorra kohta ja nentis, et sama kasvu jätkudes on reedeks üle 1800 uue koroonajuhtumi päevas ning uuel nädalal ületatakse ka 2000 haigestunu piir.

Ravimiamet teatas täna, et Ida-Tallinna Keskhaiglas suri vaktsiini saanud 31aastane päästetöötaja. „Täna on liiga vähe andmeid, et mingilgi moel hinnata, kas vaktsiinil või õigemini selle kõrvaltoimetel võib olla seos hiljem tekkinud terviserikke ja surmaga,“ sõnas ravimiameti esindaja Maia Uusküla.

„Täna teame me seda, et kaks nädalat tagasi, 17. veebruaril, AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimise järgselt tekkisid inimesel peavalu ja palavik, mis on väga sagedased kõrvaltoimed ja üldiselt mööduvad paari päevaga,“ lisas Uusküla. Kahjuks pole teada, kaua päästjal sümptomid kestsid, sest ta võttis nende vastu valuvaigisteid. „10 päeva pärast vaktsineerimist tekkis inimesel tõsisem terviserike ja ta hospitaliseeriti. Täna veidi enne kell 12 mees suri.“

Kui vaktsiini kõrvaltoimed kestavad kauem kui neli-viis päeva, siis tuleks kindlasti suhelda arstiga, rõhutas Uusküla ja lisas, et selliseid juhtumeid Eestis veel olnud pole. Kõnealuse juhtumi asjaolude uurimine võtab aega.

„Avaldan sügavat kaastunnet lähedastele. Koostöös raviarsti ja ekspertidega täpsustame juhtunu asjaolusid,“ sõnas ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp.

„Praegu käib Eestis laialdane eesliinitöötajate vaktsineerimine, jätkame vaktsiinide, nende toime ja kõrvaltoimete kohta info jagamist. Oluline on teada, et pärast vaktsineerimist tuleb oma tervist jälgida ja kui kõrvaltoimed ei leevene kolme-nelja päevaga või need on väga häirivad, tuleb kindlasti ühendust võtta arstiga,“ lisas Raudsepp.

AstraZeneca vaktsiini on kasutatud sadadel tuhandetel inimestel ja ravimiohutusjärelevalve pole näidanud ohusignaale, millele ei viidanud ka kliiniliste uuringute andmed.

Esmaspäeva hommiku seisuga on Eestis COVID-19 vaktsiinidoose tehtud 112 807 ja vaktsiinidega seoses on ravimiametile saadetud 1209 kõrvaltoime teatist (1% vaktsiinidoosidest), neist 698 teatist Comirnaty,13 teatist Moderna ja 426 teatist AstraZeneca vaktsiini kohta.

Sihtrühmad ja vaktsineeritute hulk, keda kolme vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat teatiste üldarvus ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

AstraZeneca koroonavaktsiini on Euroopa ravimiametis põhjalikult hinnatud ja on kinnitatud selle ohutust ja tõhusust ning vastavust kvaliteedistandarditele. Tingimustega müügiluba tähendab, et tootja on kohustatud pärast müügiloa saamist edastama kahe aasta jooksul täiendavaid andmeid nii ravimi ohutuse, efektiivsuse kui kvaliteedi kohta. Euroopa ravimiamet jätkab andmete kogumist ja hindamist.

Terviseminister Tanel Kiik kutsus kõiki üles kehtestatud piirangutest kinni pidama: „Kui praegused piirangud ei tööta ja neist kinni ei peeta, on valitsus sunnitud karmimate meetmetega edasi liikuma.“ Poliitik lubas, et politsei ei lähe seda kuidagi kontrollima, aga palus inimestel ära jätta kõik erakogunemised nagu sünnipäevad või muud tähistamised.

Mis saab ettevõtjatele suunatud abimeetmetest? Kiige sõnul koguneb töötukassa nõukogu uuesti neljapäeval ja viimistleb reegleid, kuid hetkeseisuga tekib piirangute tõttu enim kannatavates sektorites tööandjatel võimalus taotleda iga töötaja kohta palgatuge kuni 60% ulatuses maksimumpiiriga 1000 eurot. Selleks peab tööandja käive olema langenud märtsis 2021 vähemalt 50% võrreldes mullusele eriolukorrale eelnenud kolme kuuga.

Haigekassa esindaja Külli Friedemann koputas kõigi inimeste südamele, et nad kontrolliksid üle eesti.ee kodulehel oleva meiliaadressi, sest eeldatavasti homsest algab pilootprojekt, kus inimesi kutsutakse nädalavahetuseks vaktsineerima e-kirja teel.

Esimese hooga saavad kirja kolmanda riskirühma patsiendid ehk kaasnevate haigustega inimesed vanuses 60–69. Tallinnas on neid veidi üle 10 000, Tartus üle 2400. Vaktsineerimisvõimalusi tekib patsientidele esialgu pealinnas 1800 ja Emajõe ääres 500, kuid suure tungi puhul on võimalus seda suurendada.

„Teile tuleb e-kiri, kui te olete suunanud ära oma eesti.ee meiliaadressi,“ kirjeldas Friedemann protsessi. „Aeg tuleb ise Qvalitase iseteeninduskeskkonnas kinni panna – nii esimese kui ka teise doosi vaktsineerimiseks.“

Kõige rohkem kasvab haigestumine Harjumaal ja Ida-Virumaal, kus R – ehk arv, kui palju inimesi nakatab üks haigestunu – on vastavalt 1,3 ja 1,25. Kui välja jätta Harjumaa, on üldine riiklik R praegu 1,15. Üle Eesti on 167 koroonakollet ehk seal on nakatunud vähemalt viis inimest.

Eestis levib juba ka üpris laialdaselt – 90 kinnitatud riigisisest haigestumist – koroonaviiruse nakkavam, Ühendkuningriigi tüvi: kõigist sekveneerimisele ehk tüvetuvastamisele minevatest proovidest on neid veerand. Samas saadetakse sekveneerimisele vaid valitud ehk millegipoolest märkimisväärsed haigusjuhtumid.