Uudised

MIKS SEE ON NII OLULINE? Mida teeb D-vitamiin meie kehas ja kui palju peaks seda võtma? (4)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 4. märts 2021 07:00
Kui palju on vaja D-vitamiini juurde võtta, saab välja selgitada siis, kui on teada selle tase veres.Foto: Vida Press
D-vitamiini aitab kehas toota päike, kuid Eesti laiuskraadidel on ainult viiendik päevadest päikesepaistelised. Kui palju peaks D-vitamiini juurde võtma? Igale inimesele sobib erinev annus, kinnitab farmatseut Triin Hirvlaan.  

D-vitamiini võetakse sageli septembrist aprillini. „See on kindlasti õige, kuid kui inimesed ei viibi päikese käes ka kevad- ja suvekuudel, tuleks võtta D-vitamiini siiski terve aasta jooksul,” selgitab Benu veebiapteegi farmatseut Triin Hirvlaan. Eriti oluline on võtta vitamiini pidevalt, kui inimene kasutab ravimeid, mis tekitavad valgustundlikkust, või põeb haigusi, mille korral ei soovitata päikese käes olla.

Samal teemal

„D-vitamiin on tegelikult hormoon, mis toetab immuunsüsteemi ja on oluline kaltsiumi ainevahetuses ehk eelkõige luukoe ja hammaste arengus. Kui D-vitamiini on vähe, siis tunneb inimene end väsinuna, tekivad probleemid naha, juuste, küünte ja hammastega. Samuti võivad tekkida liigesprobleemid ja suureneb oht luumurdude tekkeks,” märgib farmatseut.

Vereanalüüs näitab D-vitamiini taset

Vitamiinikapslite või päikesevanni võtmine pole ainus viis turgutada immuunsüsteemi  „On oluline süüa  võimalikult mitmekülgselt. Näiteks D3-tüüpi vitamiini saab paljuski kätte loomsetest toiduainetest, rasvasest kalast, juustust, munast, jogurtist ning võist. D2-tüüpi vitamiini leidub aga näiteks seentes, avokaados ja D-vitamiiniga rikastatud sojatoodetes,” toob farmatseut näiteid.

Foto: Pixabay

 „Kui palju on vaja D-vitamiini juurde võtta, saab välja selgitada siis, kui on teada selle tase veres. „Täiskasvanutel võiks D-vitamiini tase seerumis olla kogu aasta vältel vähemalt 75 nmol/L ehk nanomooli liitri kohta. D-vitamiini taset saab mõõta veeniveres testiga, kuhu suunab perearst. Samuti saab seda määrata apteekides, kus sõrmeotsast võetakse 1–2 tilka verd ja näit selgub 15 minuti jooksul.

Tulemuse järgi saab valida sobilik preparaat. „Apteegis on toidulisandina saadaval peamiselt D3-vitamiini, näiteks õlikapslitena. Südamele ja veresoonkonnale on D-vitamiin eriti kasulik kala- või kalamaksaõliga. Luudele ja hammastele on kasulik D-vitamiin koos kaltsiumiga, immuunsüsteemi toetab aga D-vitamiin koos tsingiga,” loetleb Hirvlaan.

 Kuna D-vitamiin on tihti kombinatsioonis teiste vitamiinide ja mineraalainetega, soovitab farmatseut uurida  pakendilt või infolehelt, kas toidulisandis on piisavalt D-vitamiini. „Kalaõlikapslites ning luustikule, silmadele, nahale ja immuunsuse toetamiseks mõeldud toidulisandites ning multivitamiinides on tavaliselt piisav kogus D-vitamiini, aga on ka erandeid.”

Foto: Tiina Kõrtsini

Mikrogrammid või IU?

Sageli tekitavad segadust numbrid ja mõõtühikud, mis on D-vitamiini pakenditel.  Eestis on kasutusel kaks ühikut – mikrogramm (μg) ja rahvusvaheline ühik ehk IU (international unit) . Neid ei tohi omavahel sassi ajada. 1 mikrogramm on 40 IU-d. 

KUUS MÜÜTI D-VITAMIINIST

Liigne D-vitamiini võtmine on tervisele kahjulik, mistõttu on Euroopa Liidus paika pandud päevased ohutud annused. „Kui D-vitamiini võetakse liiga palju, mõjutab see kaltsiumi ainevahetust meie kehas. Võib juhtuda, et kaltsiumi tase veres tõuseb liiga kõrgeks ja tekib hüperkaltseemia. See tekitab iiveldust, oksendamist, nõrkust ja sagedast urineerimist. Liiga palju D-vitamiini võib kahjustada neere ja põhjustada luuvalu,” hoiatab farmatseut.

D-vitamiini manustamise vajadus sõltub aastaajast

„See ei sõltu alati aastaajast, vaid  inimese D-vitamiini tasemest vereseerumis,“ kinnitab Hirvlaan. Annuse osas tasub konsulteerida arsti või apteekriga.

 Kui D-vitamiini võetakse profülaktikaks, võivad 1–12 aasta vanused valida preparaadi, kus on 10–20 μg (ehk 400–800 IU) D-vitamiini, alates 12. eluaastast ja täiskasvanutele on sobilik 20–30 μg (800–1200 IU). Eakad ehk üle 70 aastased võiksid Hirvlaane soovitusel võtta 30–50 μg (1200–2000 IU), sest neil on suurenenud risk luuhõrenemise tekkeks. Samuti peavad suuremaid annuseid võtma sportivad inimesed, sest ainevahetus on nende lihastes ja luudes intensiivsem.

Hirvlaan rõhutab, et tegelikult puuduvad kliinilised uuringut, mis annavad põhjuse väita, et D-vitamiin mängib olulist rolli koroonaviirusesse nakatumisel või selle kulgemisel kehas. „D-vitamiin toetab inimese immuunsüsteemi ja seetõttu soovitatakse seda kindlasti võtta ka viirushaiguste perioodil, eriti kuna viirushaiguste aeg langeb kokku kõige pimedama ajaga Eestis.”

Foto: Tiina Kõrtsini

Vajaliku koguse D-vitamiini saab ka solaariumist

Farmatseut paneb südamele, et solaariumikiirgus aitab küll kaasa vitamiin D3 sünteesile nahas, kuid selle tootmine on piiratud ning solaarium ei aita D-vitamiini vaeguse korral vitamiini taset kehas oluliselt tõsta.

 „Solaariumis käimist ma D-vitamiini taseme tõstmiseks ei soovita, sest seal saab nahk lühikese aja jooksul väga suure annuse UVA- ja UVB-kiirgust. UVA-kiirgus kahjustab naharakke ja põhjustab elastiini ja kollageeni lagunemist, mis soodustab kortsude teket. UVA-kiirguse tõttu suureneb nahavähi oht. UVB-kiirgus kahjustab naha sügavamaid kihte ning põhjustab naha põletust,” selgitab Hirvlaan. 

Taimetoitlastele ei sobi D-vitamiin

„Taimetoitlased ja veganid küsivad üha enam, kas leidubpreparaate, mis ei ole loomsed. Selliseid lahendusi on tõesti viimastel aastatel juurde tulnud ning tavaliselt sisaldavad need teatud tüüpi samblikest saadud D-vitamiini,” märgib Hirvlaan.

Igale beebile või väikelapsele on vaja anda juurde D-vitamiini 

Euroopa lastearstid peavad vitamiinivaeguse riskirühmaks ka rinnapiimatoidul imikuid, sest rinnapiim ei sisalda piisavalt D-vitamiini, et tagada beebidele vajalikku kaltsiumi ainevahetust. „Vastsündinutele tuleb alates 4–5 elupäevast anda 10 μg ehk 400 IU-d D-vitamiini päevas juurde,” selgitab Hirvlaan.

 Kui imikut toidetakse D-vitamiiniga rikastatud piimaseguga ja antakse  ka toidulisandit, võib ta saada liiga palju vitamiini. „Vanematel tuleks arvutada, kui palju saab laps D-vitamiini piimasegust ning vajadusel tegema apteekri või arstiga järelduse, kas või kui palju on vaja vitamiini juurde anda.”