Uudised

NAISTEARST VÄHIST: käi ennast kontrollimas, sest algstaadiumis kulgeb haigus kaebusteta 

Katrin Seidelberg, Qvalitas Arstikeskuse günekoloog, 12. märts 2021 07:00
Kuna kõik günekoloogilised vähid kulgevad algstaadiumides kaebusteta, siis on oluline käia regulaarselt naistearsti juures.Foto: Vida Press
Igal aastal diagnoositakse Eestis ligikaudu 150 munasarjavähi ja 170 emakakaelavähi esmajuhtu. Kui ohtlik on üks või teine vähivorm naisele, sõltub sellest, millises staadiumis on haigus diagnoositud. Varase avastamise korral on väga suur tõenäosus, et naine paraneb raviga täielikult.

Kuna kõik günekoloogilised vähid kulgevad algstaadiumides kaebusteta, siis on oluline käia regulaarselt naistearsti juures, soovitatavalt kord aastas ja kaebuste korral esimesel võimalusel.

Emakakaelavähist, selle sõeluuringust ja ka inimese papilloomviiruse ehk HPV-vastasest vaktsineerimisest on räägitud viimastel aastatel aina rohkem, ka naiste teadlikkus on parem. Günekoloogilisel läbivaatusel tehakse regulaarselt ka PAP-testi, millega hinnatakse emakakaela rakke. Nii on võimalik avastada vähieelseid muutusi emakakaelas juba varakult. 

Kui PAP-test on olnud korras, testitakse edasi kolmeaastase intervalliga. Patoloogilise PAP-testi korral aga selgitatakse välja, milline on emakakaela vähieelne muutus ehk düsplaasia. Edasine jälgimis- ja raviplaan sõltub selle raskusastmest. 

"Günekoloogilistest vähivormidest esineb kõige sagedamini emakakaela- ja munasarjavähki, " ütleb dr Katrin Seidelberg Foto: Erakogu

Samal teemal

Raske emakakaela düsplaasia korral, kui risk vähi tekkeks on suur, tehakse konisatsioon. Selle operatsiooni käigus eemaldatakse emakakaelalt düsplaasiast haaratud piirkond, millega hoitakse ära edasine emakakaelavähi areng. 

Kui siiani on emakakaelavähi sõeluuringu testina kasutatud PAP-testi, siis alates sellest aastast kasutatakse HPV testi, millega selgitatakse välja kõrge riskiga viirustüvede olemasolu. Inimese papilloomiviiruse (HPV) ohtlikumad  tüved põhjustavad emakakaelavähki ja see on kõige olulisem riskifaktor emakakaela vähi tekkes.

 Ilma ohtlike HPV tüvedeta ei saa  emakakaelavähk tekkida. Inimese papiloomiviirusega nakatutakse suguliselt teel, kui üks partneritest kannab viirust. Enamik inimestest nakatub elu jooksul korduvalt mõne kõrge riskiga HPV-ga, kuid tänu immuunsüsteemile saavad ise viirusest vabaks. Kui naine jääb pikkadeks aastateks viirusekandjaks, võivad tekkida emakakaela vähieelsed muutused ja vähk.

Samas tuleb meeles pidada, et emakakaelavähi sõeluuring ei saa välistada teisi vähivorme või günekoloogilisi haigusi, mistõttu on vajalik regulaarselt günekoloogi juures käia. Läbivaatusel, mille juurde kuulub ka ultraheliuuring, on võimalik avastada teisi günekoloogilisi haigusi, vähieelseid muutusi ja vähki.

HPV vaktsiin pakub kaitset

Esimesed vaktsineerimised  tehti Eestis 2007. aastal. Nüüd on HPV vastu vaktsineerimine riiklikus immuniseerimiskavas ja 12-aastastel tüdrukutel on võimalik koolides vaktsineerida. Vaktsineerimine on kõige tõhusam enne suguelu algust, kui tüdruk pole veel inimese papiloomiviirusega nakatunud. 

Vaktsineerida on soovitatav kõikidel noortel naistel, keda ei ole vaktsineeritud riikliku programmi kaudu. Ei ole kindlat piiri, millise vanuseni võib vaktsineerida, kuid mida varem seda teha, seda parem on immuunvastus ja seda varem on naisel kaitse HPV vastu.

HPV vaktsiinFoto: Vida Press

Kui naisel on juba diagnoositud mõni ohtlik HPV tüüp, on vaktsineerimine samuti väga soovitatav, sest alati on võimalus uuesti nakatuda, kui partner kannab viirust. Ka need naised, kellel on düsplaasia ravitud, saavad vaktsineerides kaitse uuesti HPV-ga nakatumise ja võimaliku düsplaasia kordumise eest.

Günekoloogiliste vähivormide hulka kuuluvad emaka-, emakakaela-, munasarja-, munajuha-, tupe- ja häbeme- ehk vulvavähk. Kõige sagedasem naistel esinevatest vähkidest on rinnavähk. Aastas diagnoositakse sama palju rinnavähki kui kõiki günekoloogilisi vähke kokku. Günekoloogilistest vähivormidest esineb kõige sagedamini emakakaela- ja munasarjavähki.

Märka muutusi rindades

 Rinnavähki haigestumise vältimiseks on oluline regulaarne enesekontroll. Vähimagi  kahtluse korral tuleb konsulteerida spetsialistiga. Saab pöörduda otse rinna tervise kabinetti konsultatsiooniks ja uuringuks, kuid uuringule saab suunata ka naistearst või perearst.

Eriti hoolsalt peavad ennast jälgima ja uuringutel käima naised, kelle suguvõsas on esinenud rinnavähki, sest üks peamisi riskifaktoriks on pärilik eelsoodumus.

Foto: Pixabay

Ära unusta sõeluuringuid!

Haigekassa korraldatud emakakaelavähi ja rinnavähi sõeluuringutel on oluline roll haigestumise ennetamisel. 

2021. aastal  kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringusse 1956., 1961., 1966., 1971., 1976., 1981., 1986. ja 1991. aastal sündinud naised.

Mammograafiasse kutsutakse 1955., 1957., 1959., 1961., 1963., 1965., 1967., 1969. ja 1971. aastal sündinud naised.