Molekulaarbioloog selgitab: kas Pfizeri vaktsiin on tõesti parem kui AstraZeneca oma? (98)

"Mulle helistas eelmine nädal üks sõber ja küsis mureliku häälega vaktsiinide ohutuse ja erinevuste kohta. Nimelt on tema ema riskigrupis ning vaktsineerimise järjekorras. Kokkuvõtvalt oli küsimus: "Kas AstraZenecal ja Pfizeril on vahet, kumba peaks eelistama ning kas nad on ohutud?" Vastus oleks, et jah, nad on ohutud ning praegusel hetkel pole suurt vahet, kumba vaktsiini saada. On äärmiselt tähtis, et riskigrupid kiiresti vaktsineeritud saaks," on Abneri lühike vastus.

"Põhjalikum vastus: vaktsiinide eesmärk on imiteerida viirust. Me peame vaktsiiniga organismi ära petma, jätma talle mulje, nagu teda ründaks SARS-CoV-2 viirus. Immuunsüsteem õpib vaktsiini abiga viiruse ogavalke tundma ning õpib nende najal viiruse vastu tõhusamini võitlema. Ohutuse koha pealt võib öelda, et kõik meie kasutusel olevad uued vaktsiinid on läbinud vajaliku inimkatsete kadalipu ning nende ohutuse pärast liialt muretseda pole vaja," rahustab ta. 

Abneri sõnul on ajutised kerged kõrvalnähud, ehk palavik või peavalu, kõikide vaktsiinide puhul ootuspärased, see on märgiks, et immuunsüsteem reageerib vaktsiinile. "Võrreldes COVID-19 sümptomitega on need kõrvalnähud köömes."

"On ka ehmatavaid näidustusi, näiteks tuimus näos, kuid need on äärmiselt haruldased, mööduvad ühe-kahe päeva jooksul ning pole püsivad.
See on ka üks põhjusi, miks peale vaktsineerimist palutakse jääda arstide lähedusse 15 minutiks – nii saab veenduda, et esmaseid ja neid kõige raskemaid kõrvalnähte ei esine. Ja kui esineb, siis saavad arstid kohe vastavalt abistada," selgitab ta.

Ravimiameti andmetel esines viiel inimesel Eestis raskemaid kõrvalnähte, nagu allergilised või stressireaktsioonid, kuid keegi neist haiglaravi ei vajanud. "Tänaseks on maailmas 250 miljonit COVID-19 vaktsiini süstitud ning kuskil pole raporteeritud laiaulatuslikke ohtlikke kõrvalmõjusid," märgib Abner.

Kokkuvõtvalt ütleb Abner, et kuna vaktsiinide puuduse tõttu ei saa me nagunii vaktsiini osas eelistusi teha, siis ei ole tema arvates ka erilist vahet, kas me saame Pfizerit, AstraZenecat või Modernat. 

"Kõige tähtsam on, et me võimalikult ruttu vaktsineeritud saaksime, sest:
vaktsiiniga väldid sa ise rasket haigestumist ja surma (99,999% kindel). Kasu on sinule ja kasu on ka ülekoormatud meditsiinisüsteemile.

Vaktsineeritul on väikesem risk kergelt haigestuda. Immuunsus on umbes 70% AstraZeneca puhul, umbes 90–95% Pfizeri/Moderna puhul. Kasu on sinule ja kasu on ka metsikult ressursse nõudvale testimissüsteemile," selgitab Abner.