Tanel KiikFoto: Ekraanitõmmis.
Uudised
8. märts 2021, 13:46

VIDEO | Tanel Kiik: tervishoiuvaldkond seisab kolossaalselt suure väljakutse ees (84)

Täna kell 13 alanud terviseameti pressikonverentsil andsid ülevaate koroonaviiruse levikust Eestis terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning hädaolukorra meditsiinijuht dr Urmas Sule. Kiik tõdes, et kõige suurem murekoht ei ole kunagi voodikohad, vaid meditsiinitöötajad. Sestap tegeletakse haiglatesse tööjõu juurdesaamisega.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juht Hanna Sepp ütles, et viimastel nädalatel on kasv olnud kõige suurem 15–30aastaste elanike hulgas, mis näitab, et haigestumine on suurim selles vanusegrupis, mille liikmetel on kõige rohkem sotsiaalseid kontakte. 

Ta lisas, et Eestis levib laialdaselt Suurbritannia tüvi, mis on teadupärast märksa nakkavam. Sepp siiski ütles, et kõrgetes nakkusnumbrites pole süüdi ainuüksi see tüvi, vaid inimeste endi käitumine – nad ei pea kinni haiguse leviku takistamiseks kehtestatud piirangutest ning eiravad karantiinikohustust.

Terviseameti spetsialist lisas, et enim nakatuvad inimesed pereringis ja nendes töökohtades ja -kollektiivides, kus kaugtöö pole võimalik. 

Hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles, et Põhja regioonist saadetakse patsiente ka Lõuna regiooni – näiteks viimased 9 koroonapatsienti Pärnu haiglas on Harjumaa elanikud. Sule ütles, et nad on algatanud haiglatele võimekuse juurdeandmist, jaganud tehnikat ringi kohtadesse, kus seda kõige rohkem vaja on. Ta lisas, et tegeletakse tööjõu juurdesaamisega.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik toonitas, et koroonaviirusega nakatunuid on rohkem kui eales varem ning oht nakatuda on kõrgem kui kunagi varem. Ta ütles, et praegu tuleb tegeleda mitme asjaga paralleelselt: nakatumise allatoomise, testimise ja sekveneerimisega. Ta sõnas, et Ühendkuningriigi tüvi on muutumas Eestis domineerivaks ning järgmised sammud peavad olema veel ettevaatlikumad ÜK tüve nakkavuse ja haiguse leviku laiaulatuslikkuse tõttu. 

Kiik lisas, et kõige suurem murekoht ei ole kunagi voodikohad, vaid meditsiinitöötajad, kes peavad suure vaimse ja füüsilise koormuse tingimustes oma panuse andma. Ta ütles, et on kaardistatud tervishoiu lisaressurssi ning otsitakse võimalusi tuua viimase kursuse õdesid tervishoiukõrgkoolidest haiglatesse appi. Lisaks on suheldud Tartu ülikooli rektori Toomas Asseriga, kuidas paremini kasutada kuuenda kursuse tudengeid ravitöös. 

Minister tuletas kõigile ka meelde, et haiglad ei pea tegelema ainult Covid-19 haigetega, vaid ka kõikide teistega, kes põevad erinevaid haigusi. 

Koroonavaktsineerimise kohta märkis minister, et viimasel nädalal tehti 33 000 vaktsineerimist ning sel nädalal sihitakse veel kõrgemaid numbreid. Ta ütles, et märtsikuus on oodata Eestisse rohkem vaktsiine kui talvekuudel kokku. Minister avaldas ka lootust, et märtsikuu lõpuks on pakutud vaktsineerimise võimalust kõikidele 80+ vanustele. 

Kiik tõdes, et alati saab küsida, kas võiks olla paremini ja vaktsineerida kiiremini, aga tervishoiuvaldkond on olnud 12 kuud pühendunud. "Meie ees seisab lihtsalt kolossaalselt suur väljakutse," ütles minister ning lisas, et nakatumiste ja haiglaravi vajavate inimeste arvu tipphetk pole käes. 

Ajakirjanike küsimustele vastates ütles Kiik, et vaktsineerimine on juba aidanud vähendada haiglaravi vajajate arvu – ilma selleta oleks haiglas 100 inimest rohkem. Ta toonitas, et kaitsepookimise suurem mõju avaldub alles kevadel. Kiik mainis, et isegi Iisraelis, kus on üle 40% inimestest vaktsineeritud, on ikka veel maskikohustus ja riiki hakatakse vaikselt avama. 

Õhtulehe küsimusele, kas valitsus kaalub ka lasteaedade sulgemist, vastas Kiik, et valitsus peab koroonaleviku piiramiseks kaaluma kõiki variante. Ta sõnas, et teadusnõukojal palutakse igasuguste piirangute mõju hinnata. Minister lisas, et tuleb leida võimalus lasteaialaste hoiu tagamiseks, sest paljusid töid kodust teha ei saa. Kiik märkis, et isiklikult ta ei poolda lasteaialaste koju jätmist. 

Saksamaa teatas, et võtab Slovakkia koroonahaigeid enda riiki ravile. Minister ütles selle peale, et praegu proovitakse haiglate vahel koormust jaotada ning haigeid riigis ringi jagada. Ta sõnas, et välismaalt palutakse abi, kui enam ise hakkama ei saa, ning sellist pöördumist ei saa välistada. 

Hanna Sepp vastas küsimusele riigi täiendava lukkukeeramise kohta, et teatud toitlustuskohad ja kaubanduskeskused on veel lahti ning haigestumine jätkub kiires tempos. Sepp sõnas: "Täiendavad piirangud on vajalikud, aga esmalt tuleks piirata meelelahutust ja toitlustust, mitte haridust."