Karmen JollerFoto: Martin Ahven
Uudised
10. märts 2021, 23:49

Karmen Joller: ibuprofeen on ohtlikum kui mistahes vaktsiin (191)

Perearst Karmen Joller rääkis "Esimeses stuudios", et inimesed kardavad koroonavaktsiini juures mitmeid asju, näiteks reptiiliks muutumist. Joller tõi välja, et mõned laialdaselt kasutatavad käsimüügiravimid võivad olla vaktsiinist oluliselt ohtlikumad.

"Osad kardavad, et nad muutuvad reptiilideks. Või midagi sellist. Aga mõned kardavad kõrvaltoimeid. Mõned arvavad, et vaktsiinid on ohtlikud. Üleüldse on huvitav, et vaktsiinidele on loodud selline ohtlikkuse kuvand, nagu see oleks midagi hirmsat," ütles Joller.

Arst märkis, et kui võrrelda vaktsiinide kõrvaltoimete loetelu näiteks ibuprofeeni omaga, siis viimane on ohtlikumgi.

"Ibuprofeeni igaüks ostab ja sööb rahulikult, kui tal pea valutab. Ohtlikkuselt ja sageduselt on kõrvaltoimed väga erinevad," seletas Joller. 

Saatejuht uuris imestusega, et kas tõesti on ibuprofeen vaktsiinist ohtlikum.

"Absoluutselt! Kindlasti ohtlikum kui ükskõik milline vaktsiin. Ja ibuprofeeni kasutamisel on oluliselt rohkem vastunäidustusi kui näiteks vaktsiini kasutamisele," lisas Joller.

"Inimestel on palju hirme. Kui inimene ütleb, et ta ei soovi vaktsiini, siis ma küsin, mis see põhjus on ja hakkan siis lähtuma sellest põhjusest. Arutame inimesega, kas ta peaks vaktsineerima või mitte ja kui ta ei taha, siis mis see kaasa toob."

Jolleri sõnul on ta näinud kõige rohkem neid kõrvaltoimeid, millest on palju räägitud: halb enesetunne, peavalu, palavik, liigesevalu ja süstekoha valu. 

"Neid esineb umbes kümnel protsendil inimestest ja neid esineb rohkem noorematel inimestel. Vanemad inimesed pääsevad nendest rohkem, sest nende immuunsüsteem on rahulikum," ütles ta. 

"Vaktsiini kõrvaltoimed on tekkinud immuunreaktsioonist. Kui inimene saab süsti, siis immuunsüsteem vaatab, et ahhaa!, mingisugune võõras tuli sisse, ja hakkab seda ründama. Täpselt nii, nagu viiruse või bakteri puhul meie organismis. Siis ongi täpselt samad reaktsioonid. Tunne on selline, nagu hakkaks kohe haigeks jääma. Aga kui siis lõpuks saadakse aru, et see ei olegi midagi, kaovad kõrvaltoimed ära. Umbes ühe ööpäevaga tavaliselt, mõnel paar päeva kauem."

Jolleri sõnul on kõik hetkel saadaolevad vaktsiinid ühtemoodi efektiivsed ning ühte teisele eelistama ei pea. Kas ka Sputnik? "Tõenäoliselt, aga las nad tõestavad seda enne ravimiametile," sõnas Joller.

Joller rõhutas, et vaktsineerimine on põhiline, mis aitab meid pandeemiast välja ja toob tagasi normaalse elu. "See aitab hoida inimeste tervist ja kaitsta neid. See on meie, arstide, eesmärk," kinnitas ta.