AstraZeneca koroonavaktsiini soovitatakse Eestis mitte teha trombiohuga inimestele. Foto: Martin Ahven
Uudised
12. märts 2021, 13:25

KELLEL SIIS ON SUUREM TROMBIOHT: teeme puust ja punaseks selgeks (71)

AstraZeneca vaktsineerimisega kaasneda võivat tromboosiohtu esineb vähestel. Näiteks süvaveeni tromboosi ja kopusarteri trombe esineb Euroopas aastas 100–200 juhul 100 000 inimese kohta. Eestis teeks see järelikult kuni paar tuhat inimest aastas. Mis kindlasti ei tähenda, et need inimesed AstraZeneca koroonavaktsiini manustamisel trombi saaksid.

„See number hõlmab siis süvaveeni tromboosi ja kopsuarteri trombembooliat,“ ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud sisehaiguste alal Peeter Saadla. Ta on trombide alal Eesti parim spetsialist. „Arvan, et  Eesti väga palju ei erine muust Euroopast.“

Näiteks veenilaiendeid ei pea ta oluliseks veenitromboosi riskifaktoriks. Välja arvatud juhul, kui need on väga laialdased. „Venoosse tromboosi riskifaktoreid on palju. Need on varasem venoosne tromboos (süvaveeni tromboos või kopsuarteri trombemboolia), teadaolev pärilik või omandatud trombofiilia, süvaveeni tromboosi või kopsuarteri trombemboolia pereanamnees (õdedel/vendadel või vanematel, eriti enne 50. eluaastat).“

Saadla nimetab trombi tekkimise riskifaktoriks ka kestvat immobilisatsiooni (nt üle kolme ööpäeva kestev voodirežiim), suurt kirurgilist lõikust või traumat viimase nelja nädala jooksul. Samuti aktiivses faasis pahaloomulist kasvajat, süsteemset hormoonasendusravi östrogeeniga ja muud haigust, mille puhul esineb veenitromboosi kõrgem risk. „Näiteks antifosfolipiidsündroom, süsteemne erütematoosluupus, krooniline põletikuline soolehaigus, raske neerupuudulikkus.“

Austria, Taani, Norra ja Island on peatanud üksikute trombijuhtude tõttu AstraZeneca koroonavaktsiini manustamise. Eestis soovitatakse seda trombiohuga inimestele mitte teha.