"Ärge loobuge! Trombirisk COVIDi tavapärase kulu puhul on umbes 20%, raske kulu puhul aga 50%. AstraZeneca vaktsiini on süstitud umbes 3 000 000 doosi, trombembooliat on olnud kogu maailmas kokku 22 juhtu. Tromboosi esineb vaktsineeritud inimestel sama palju kui vaktsineerimata inimestel," kirjutab Joller sotsiaalmeedias.
Inimesed, kellel arst on soovitanud igapäevaselt tarvitada aspiriini või verd vedeldavat ravimit, ei ole mingil moel ohustatud, rõhutab perearst.
Arteritromboosiga inimesed (insult, infarkt, jäsemete arterite tromboos) ei ole ohustatud.
Vaktsineerimist lükkavad perearstid kuni kolm nädalat (täpsemate andmete saabumiseni) edasi, kui inimene ei saa aspiriini ega verevedeldajat ja tal on üks järgmistest seisunditest:
- varasem venoosne tromboos (süvaveenitromboos või kopsuarteri trombemboolia; pindmiste veenide tromboosi puhul ohtu pole);
- venoosne tromboos õdedel/vendadel või vanematel, eriti enne 50. eluaastat;
- trombotsüütide ehk vereliistakute hulga haiguslik tõus, mis võib olla elu jooksul omandatud või pärilik; Kui see on olemas, on see inimesele teada.
- kipslahasega jäse, voodirežiim üle kolme ööpäeva, lamajad haiged;
- suur kirurgiline lõikus või trauma viimase 4 nädala jooksul;
- aktiivses faasis pahaloomuline kasvaja (vaktsineerimiseks konsulteerige onkoloogiga);
- suukaudne hormoonasendusravi östrogeeniga, tamoksifeen; väga raske südame- või neerupuudulikkus;
- muu haigus, mille puhul on arst teid hoiatanud veenitromboosi kõrgema riski suhtes.
Kommentaarid