Hea nõu

NII VÄSINUD JA KURNATUD! Võib-olla sa ei saa toidust neid olulisi vitamiine 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 17. märts 2021 06:00
Foto: Vida Press
Väsimus ja kurnatus on seotud meie tervisega. Väsimus on organismi kaitsereaktsioon olukorrale, kus energiavarud hakkavad ammenduma. Selle taga võib olla vitamiinipuudus. Toit täidab kõhtu, aga kas see täidab ka organismi teisi põhivajadusi, soovitab endalt küsida toitumisnõustaja Teele Teder.

Toitu on, aga kas ta toitaineid?

Samal teemal

Oluline teema, millest kuigi palju seoses toitumisega ei räägita, on mullastiku toitaineline vaesus. Mullastik, kust nii loomse  kui taimse toidu puhul peaks pärinema meie vitamiinid ja mineraalaineid, muutub aasta aastalt järjest toitainevaesemaks. Seda kinnitab näiteks juba aastatel 1996 kuni 2002 tehtud uuring, kus jälgiti, kuidas muutub eri riikides mullastiku muutuste tõttu köögi- ja puuviljade koostis.

Näiteks suutis brokoli selle ajaga kaotada kaltsiumisisaldusest 70%, foolhappest 62% ja magneesiumist 55%. Banaan kaotas kaltsiumi 12%, foolhapet 70%, magneesiumi 23% ning B6-vitamiini lausa 96%. Eestis ja Põhjamaades paistab mullastik silma eriti seleeni ja tsingi puudusega.

Foto: Pixabay

Oluline, kuid õhku haihtuv vitamiin

Aga isegi kui mullastikus on piisavalt aineid, haihtub mõni vitamiin seistes lihtsalt õhku ära. Ammustel aegadel sai meie keha C-vitamiini sünteesimisega ise suurepäraselt hakkama.  Enamik loomi ja taimi oskab siiani ise C-vitamiini sünteesida. Meie aga mitte - inimene peab saama C-vitamiini väljastpoolt, see tähendab toiduga. Aga kas me ka saame, see on omaette küsimus. 

Vajalikku kogust toiduga kätte saada on üha keerulisem,  tegemist on õhuga kokkupuutel hävineva vitamiiniga. Võib vabalt juhtuda, et seisnud toorsalat või poe valmistoit ei sisalda üldse C-vitamiini. Samuti tasub meeles hoida, et C-vitamiini sisaldus väheneb oluliselt kuumutamisel. See on ka üks põhjusest, miks soovitatakse vähemalt pool tarbitavatest köögiviljast ja puuviljadest süüa toorelt, kuid kui paljud seda meist teevad?

Foto: Pixabay

Stress seab toidule uued nõudmised

Ärev seisund seab seedimise tähtsuselt teisele kohale ja tähendab automaatselt, et sellega ei tegeleta enam senise pühendumise ja kiirusega.  See tähendab ka, et mikroelementide imendumine pole nii kvaliteetne, samuti kulutab organism stressiolukorras rohkem ressursse.

Muidugi pole stressi vältimine sajaprotsendiliselt võimalik, sest keha jaoks on stress ka juba bussist mahajäämine, millegi maha unustamine või ülemuse saadetud ja veel lugemata e-kiri pealkirjaga „eelarve puudujääk“ vms. Need on kõik hetkelised seisundid, mis lähevad varem või hiljem üle. Kõige laastavamalt mõjub kehale stress, mis kestab kuid või lausa aastaid.

Foto: Tiina Kõrtsini

Energiapuudus = ainepuudus

Väsimus ja kurnatus ei ole isikuomadused vaid seotud hoopis meie tervisega. Väsimus on organismi kaitsereaktsioon olukorrale, kus energiavarud hakkavad ammenduma. Et inimene endast viimast välja ei pigistaks, hakkab keha teda kaitsma.

Üldiselt on väsimus kevadel meie piirkonnas organismile loomuomane, sest selleks ajaks on juur- ja puuviljade toitainetesisaldus vähenenud ja seetõttu saame tõepoolest vähem vitamiine ja mineraalaineid kui vajaksime. Heaks lahenduseks on siis köögiviljade, puuviljade ja marjade osakaalu suurendamine päevamenüüs või toitainete puudujäägi katmine toidulisanditega.

Foto: Tiina Kõrtsini

Kõige enam esineb meie piirkonnas väsimust inimestel, kes regulaarselt ei liigu ega võta juurde D-vitamiini. Neile mõjuvad  sügis, talv ning kevad eriti raskelt, sest D-vitamiini puudus annab tunda tugeva väsimustundena. Tegelikult on väsimus väga paljude vitamiinide ja mineraalainete puuduse tunnuseks.

Allikas: sinuteek.ee