Lutsar: AstraZeneca vaktsiini ja tromboosi vahel pole põhjuslikku seost (89)

“Me otsustasime, et me [AstraZenecaga] vaktsineerimist ei lõpeta. Praeguseks ei ole selgelt ära tõestatud, et vaktsiinidel oleks trombidega seos,” rääkis Lutsar “Aktuaalsele kaamerale”.

Lutsari sõnul ei ole teadusuuringud leidnud põhjuslikku seost AstraZeneca vaktsiini ja tromboosi vahel. 

Ekspertkomisjon koguneb taas neljapäeval, kuna siis peaks saabuma Euroopa ravimiameti ravimiohutuse komitee aruanne. Lutsari sõnul lähtutakse edasistes otsustes sellest uuringust.

Lutsari sõnul kaaluti AstraZeneca saatuse üle otsustamisel ka kasu ja kahju suhet. “Me leidsime, et vaktsineerimisest saadav kasu on suurem kui vaktsineerimisega kaasnev kahju.”

Eestis on COVID-19 vastase vaktsiiniga immuniseeritutel teatatud kahest tromboosijuhtumist, üks esines AstraZeneca ja teine Pfizeri vaktsiiniga. AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineeritu suri, ütles intervjuus Fortele ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs.

Pfizeri vaktsiiniga süstitud 82aastasel mehel tekkis tromboos silma veresoones ja põhjustas nägemishäire, kuid tema elu ohus ei olnud. Mees tarvitas aga ravimit, mille puhul on tromboos teadaolev kõrvaltoime.

Ka Irs leiab, et Eesti peaks jätkama AstraZeneca vaktsiini kasutamist seni, kuni on tõestatud, et tromboosijuhtumid on põhjustanud vaktsiin ja juhtude arv on selline, et risk on suurem kui vaktsiinist saadav kasu.

AstraZeneca vaktsineerimisega kaasneda võivat tromboosiohtu esineb vähestel. Näiteks süvaveeni tromboosi ja kopusarteri trombe esineb Euroopas aastas 100–200 juhul 100 000 inimese kohta. 

Eestis teeks see järelikult kuni paar tuhat inimest aastas. Mis kindlasti ei tähenda, et need inimesed AstraZeneca koroonavaktsiini manustamisel trombi saaksid, kinnitab Tartu Ülikooli kliinikumi vanemarst-õppejõud sisehaiguste alal Peeter Saadla, kes on trombide alal Eesti parim spetsialist.

Näiteks veenilaiendeid ei pea ta oluliseks veenitromboosi riskifaktoriks. Välja arvatud juhul, kui need on väga laialdased. 

Saadla nimetab trombi tekkimise riskifaktoriks kestvat voodirežiimi, suurt kirurgilist lõikust või traumat neli nädalat enne vaktsineerimist. Samuti aktiivses faasis pahaloomulist kasvajat, süsteemset hormoonasendusravi östrogeeniga, antifosfolipiidsündroomi, süsteemset erütematoosluupust, kroonilist põletikulist soolehaigust ja rasket neerupuudulikkust.