NÄGEMINE ON JÄÄNUD VILETSAKS? Optometrist soovitab nippe, kuidas kaitsta silmi, kui vaatad päev läbi ekraane

Arvutiga töötaval inimesel on silmad suurema osa päevast fikseeritud ühele sundasendile ja see tekitab silmades krambi, mis on sage põhjus erinevate vaevuste tekkeks. Peamised kaebused on peavalu, unetus, silmade sügelus ja kuivus, fokusseerimise raskused ja pseudomüoopia, mille puhul inimene tunneb, et nägemine on läinud halvemaks, kuid tegelikult ei ole – silmad lihtsalt pole ammu puhata saanud.

Silmade lihasspasmi ennetamiseks või vabastamiseks tuleks teha silmaharjutusi, mis aitavad silma ümbritsevaid lihaseid lõõgastada ja tugevdada. Harjutuste eesmärk on taastada silmade loomulik olek. Silmaharjutust tehes tuleks meeles pidada, et liigutada tuleb ainult silmi, mitte pead, ja pilku tuleks igas asendis hoida vähemalt kaks sekundit.

Harjutused on lihtsad – vaata nii üles kui võimalik, nii paremale, alla ja vasakule kui võimalik. Harjutusi võiks teha kaks ringi ühele poole ja kaks ringi teisele poole.

Peale seda tuleks silmadega liikuda mõttes mööda diagonaale. Kui harjutustega silmade spasm ei vabane ja nägemine mõne kuu jooksul ei taastu, tuleks pöörduda silmaarsti poole, kes aitab selle vabastada ravimitega.

Kuidas ekraaniga töötades silmi kaitsta?

Inimesed võiksid suhtuda tõsisemalt silmaharjutustesse ja jälgida puhkerežiimi soovitusi – nii leeveneksid paljud mured. Ekraanide vaatamisest tuleks teha kaheminutiline paus iga 20 minuti järel.

Samuti on oluline, et ekraanide kaugus silmadest oleks ühe käe pikkus. Suuremad ekraanid peaksid olema isegi veel kaugemal, sülearvutid jällegi lähemal.

Ekraan ei tohi olla liiga kõrgel ega ka otsevaatamise kaugusel. Silmade töö koondub allapoole oluliselt lihtsamalt kui otse ette, seega peaksid silmad olema ekraani ülemise serva kõrgusel. Telerit peaks vaatama nii kaugelt, et tekstid ekraanilt oleks kergelt loetavad.

Raamatu lugemise kaugus peaks olema umbes 40 cm. Lükkan ümber linnalegendi, nagu rikuks silmi pimedas ja hämaras lugemine – ainus, mida see põhjustab, on silmade väsimus.

Nutitelefoni lugemise kaugus võiks jääda sarnaselt raamatulugemise kaugusega. Sageli toovad inimesed ekraani liiga lähedale, kuna tekst on üldjuhul väike. Seetõttu on pikalt telefonis olles oht silmalihaste spasmi tekkeks.

Kontaktläätse kandjad peaksid rangelt järgima soovitusi kandmisrežiimi ja läätsede puhastamise osas ning laskma optometristil või silmaarstil silmade seisund igal aastal üle vaadata. Viivitamatult tuleb silmaarsti juurde minna siis,  kui tekivad imelikud silmakaebused – näiteks tekib silmade ette ämblikuvõrk või täpp, mis nägemist segab.

Pikalt lähitööd tegev täiskasvanu võiks kasutada lähitööks eri prille, mille tugevuse ja vajaduse selgitab välja optometrist. Näiteks miinusprillide kandjatel võiks olla lähitöö jaoks eraldi nõrgemad prillid. Miks? Sest olemasolevad miinusprilllid on korrigeeritud kaugele vaatamiseks, pikalt lähitööd tehes  need pigem soodustavad silmade väsimust.

Paljud arvutiga töötavad inimesed, kellel on tundlikud silmad, leiavad leevendust ka sinist valgust blokeerivatest prilliklaasidest. Sinine valgus kiirgub tugevalt silma sisse, väsitab silmi ja võib kahjustada võrkkesta.

Sinist valgust blokeerivad prilliklaasid näevad välja nagu tavalised prilliklaasid, kuid aitavad neutraliseerida LCD ja LED ekraanidelt tulevat valgust.