Uudised

TEADLANE SELGITAB: kuidas koroonavaktsiin loodi nii kiiresti, aga ikka pole gripivaktsiini, mis aitaks kõigi tüvede vastu? (6)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 18. märts 2021 06:00
Vaktsineerimine Tallinna Saksa Gümnaasiumis.Foto: Erki Pärnaku
„Kuidas juhtus sedasi, et ca poole aastaga tehti valmis vaktsiin, mis sobib ka nendele tüvedele, mida tol ajal olemas ei olnud? Ning kuidas ei ole suudetud teha vaktsiini kõigile gripiviiruse tüvedele, kui need on olnud olemas aastaid, aastakümneid?“

Facebooki-lehel "Küsi kõike teadlastelt koroona kohta" vastab küsimusele meditsiiniajaloolane, TÜ ühiskonnateaduste instituudi teadur Aro Velmet: „See on tõesti üks muljetavaldamaid saavutusi rahvatervise ajaloos üldse – nii kiiresti pole varem ühtegi vaktsiini loodud, isegi mitte lähedale pole tuldud. Eelmine "rekord" kuulub mumpsivaktsiinile, mis loodi nelja aastaga.

Samal teemal

Põhjuseid on kaks: esiteks, pikaajaliselt efektiivse gripivaktsiini loomist takistab see, et gripiviirus on erakordselt kiiresti muutuv viirus ja võimalikke tüvesid, mis igal aastal võivad domineerivaks muutuda, on palju. Koroonaviirus on stabiilsem, sestap on see töö ka mõnevõrra lihtsam.

Teine põhjus on see, et vaktsiinide loomine on viimasel paaril aastakümnel teinud läbi hüppelise arengu. Traditsiooniliselt on vaktsiine loodud nii, et nakkust tekitavast viirusest luuakse mittenakkav versioon (näiteks n-ö tõuaretuse käigus või siis viiruse surmamise, inaktiveerimise abil). See on üsna korralik käsitöö ja võtab päris kaua aega.

Koroonaviiruse-vastased vaktsiinid kasutavad aga uuemaid meetodeid, näiteks mRNA-tehnoloogiat, mis pärineb 1990ndatest, ent millega oli seotud palju tehnilisi probleeme, ning mis on alles koroonaviiruse puhul jõudnud reaalsete tulemusteni. Väljaspool pandeemiat pole vaktsiinide arendamine just rikkaks tegev äri, mistõttu on sellistele projektidele keeruline rahastust leida.

Nende vaktsiinide puhul kasutatakse sünteesitud mRNA-molekule, mis õpetavad meie keha tootma mingi ohutut osa koroonaviirusest, mille abil siis immuunsüsteemi tegelikku viirust ära tundma õpetatakse.

Kuna see protsess on sünteetiline, saab seda teha palju kiiremini kui traditsiooniliselt viirusi paljundades ja nõrgestades,  mistap võib ka arvata, et kui peaks tekkima mõni viiruse tüvi, mis praeguste vaktsiinide vastu ei tööta, ei võta vaktsiinide modifitseerimine väga kaua aega – eriti kuna tulevikus pole vaja läbi teha samas mahus kliinilisi katseid, kuna me juba teame, et olemasolevad vaktsiinid on ohutud.“

Tahad rohkem teada koroona kohta? Vaata, mida vastavad Tartu ülikooli teadlased Facebookis!  Küsimusi saab teadlastele esitada Facebookis 19. märtsini (kella 17ni). Otsi sündmust "Küsi teadlastelt kõike koroona kohta.“!