Uudised

„Meil on võidujooks ajaga – loodame, et vaktsiin jõuab kohale enne uut lainet.“

Tallinna kiirabi juht kurjustas koroonaeitajatega: me puutume iga päev kokku teie ohvritega (122)

Toimetas Annika Erg, 17. märts 2021 23:10
Raul AdlasFoto: Heiko Kruusi
Tallinna kiirabi juht Raul Adlas rääkis „Esimeses stuudios“, et tegemist on läbi aegade ühe raskema perioodiga – ööpäevas tuleb 100 kuni 150 väljakutset tavapärasest rohkem. Adlas soovitas pandeemiasse mitteuskujatel ja isolatsioonireeglite eirajatel kuulata targemaid.

Kiirabi ressurss on kasutusel viimase piirini ja kui peaks juhtuma suurõnnetus, kus on rohkelt traumasid või põletusi, tuleks abi paluda välisriikidelt. Vajadusel kutsutakse tööle ka kaitseväe parameedikud, kuid hetkel selleks vajadust ei ole. „Kahjuks ei ole kaitseväe parameedikust kasu intentsiivraviosakonna hingamisaparaadi kõrval, seal on väljaõppinud õde tarvis. Seda meil praegu pole pakkuda.“

Adlas kinnitas, et inimene, kelle elu on otseses ohus, ei pea kiirabi kauem ootama. „Need väljakutsed ei saa oodata. Siis puuduks kiirabil mõte. Madalama kategooriaga väljakutsed võivad oodata mingil hetkel, kui kõik üksused on hõivatud, aga me oleme selleks, et nad ei peaks kaua ootama, palju ära teinud,“ ütles Adlas, et juba tööle on pandud lisabrigaadid.

Samal teemal

„Töötame täna katastroofireserviga, mida peaksime rakendama nende kõige raskemate sündmuste korral. Aga praegu ongi raske olukord.“

Koroonaviirust põevad esimese lainega võrreldes raskemalt läbi just nooremad inimesed. Adlas seletas, et see on viiruse eripära, et raskelt haigestuvad järjest nooremad. 

„Viiruse eesmärk on saada endale uusi peremehi. Kui vana peremees osutub nõrgaks ja ruttu siit ilmast ära läheb, siis ta leiab endale parema variandi. Enamik viirusi siiski tabab ka lapsi. Kevadel oli see põhiliselt vanade inimeste haigus, Briti tüvi võtab palju nooremaid. Me ei oska arvata, mida teeb järgmine mutatsioon, enne kui me jõuame ära vaktsineerida,“ ütles Adlas.

Adlase sõnul on 50-60aastased see vanuserühm, kes praegu kõige rohkem põevad ja keskmiselt on 60aastane see patsient, kes satub haiglasse raskes seisus. Kahjuks nendest üks protsent ei lähe enam kunagi koju.

Saatejuht Johannes Tralla uuris, kas kiirabi puutub kokku ka nendega, kes koroonaviirusesse ei usu. 

„Me puutume kokku nende ohvritega. Põhiline nakatumiskoht on kodu ja töökoht. See nooruk, kes käib oma peol, vaatab ta Eurovisiooni või muud, aga ta seal lõbutseb. Tema ise ei kannata, tal ei ole väga halb selle haiguse tõttu. Aga ta toob selle haiguse koju, nakatab oma vanemaid, kes ise jäävad raskelt haigeks või lähevad tööle ja nakatavad oma töökaaslasi,“ seletas Adlas.

Adlas märkis, et piltlikult öeldes on kõigi nende inimeste surmas keegi süüdi, sest keegi teine neid ju nakatas. „Seetõttu on meedikul sellist uskmatust või julma suhtumist teiste inimeste tervisesse äärmiselt keeruline meedikul mõista. Meil rahuajal võib olla erinevaid arusaamu. Me arvame, et meie ühiskonda rikastavad need inimesed, kes tajuvad maailma erinevalt; vahel isegi kümne rumala mõtte kohta üks tark mõte tuleb ka ning see aitab edasi. Aga epideemia ajal, suure häda ajal, mis on maad ja rahvast tabanud, tuleb käituda nii, nagu targemad ütlevad," rõhutas Adlas. „Siin on mask, isolatsioon ja vaktsineerimine must – selle vastu ei tohi eksida.“

„Vot see kuulub sellesse kategooriasse... Ma ei taha öelda seda sõna, et nad on tahtlikult teise inimese surma põhjustajad, aga tegelikult see nii on. Inimene teab, et see on väga ohtlik nakkushaigus, üks protsent nakatunutest sureb, aga ta tahtlikult läheb tööle, läheb kollektiivi, tahtlikult eirab reegleid, et kanna maski, hoia distantsi, ära mine haigena tööle, vaktsineeri... Ja ta eirab seda tahtlikult. Kuidas seda teistmoodi käsitleda, kui tahtlikult teise inimese kahjustamist kuni kõige halvemani välja?“ küsis Adlas.

Adlas tunnistas, et koroonapandeemia tõttu kannatavad ka muid haigusi põdevad inimesed.

„Tervishoid on tervik. Enne pandeemiat oli meil sada nakkushaiguste kohta haiglas. Täna on meil juba 700 täis. See tuleb nende arvelt, kes töötasid teistes osakondades. Nad kõik on täna nakkusosakonnad ja me ei saa täna võtta sisse teiste haigustega inimesi. Aga haigused ei ole ära kadunud, nemad aina arenevad, ägenevad ja lähevad aina hullemaks. Seetõttu peabki arvama, et nii mõnigi inimene, kellel on jäänud järelravi saamata või mõnel inimesel põhiravi saamata, nende surm saabub varem, sest inimeste ebaratsionaalse käitumise tõttu nakkushaigeid nii palju, et me ei saa kõiki haigeid õigeaegselt ravida,“ seletas Adlas.

Adlase sõnul paistab, et karmimad piirangud on nakatumistele piduri peale pannud ja kiire kasv on peatatud.

„Isolatsiooni põhimeetmed, et ära nakata teist inimest, püsi kodus, need on oma eesmärki täitmas. Nüüd peame suutma kiiremini ja rohkem vaktsineerida, et mitte anda aega uue laine tekkeks. Me paraku näeme, et meie naaberriikides hakkab covid taas pead tõstma, sest Briti tüvi on ka sinna jõudnud ja see võtab väga kiiresti. Meil on praegu võidujooks ajaga, aga kõik loodavad, et see vaktsiin jõuab kohale enne kui uus laine,“ ütles Adlas.