Hea nõu

KÕRVAKLAPID RIKUVAD KUULMIST: kasutamisel ei tohiks ületada seda helitugevust ja aega 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 22. märts 2021 06:00
Foto: Vida Press
Kodukontoris töötades kasutavad paljud kõrvaklappe. Kas need võivad ohustada kuulmist? Qvalitas Arstikeskuse kõrva-nina-kurguarsti Marina Tšerkassova sõnul ei ole virtuaalkoosolekutel kõrvaklappide kasutamine üldjuhul suur risk kuulmiskahjustusteks, kuid sellele vaatamata on mõistlik kõrvaklappe kasutada mitte üle pooleteise tunni korraga ning päevas kokku kuni kolm tundi.

„Kõrvaklapid ise ja nende mõistlik kasutamine eri eluoludes kuulmist ei kahjusta. Kuulmist mõjutab kõrvaklappide kasutamise aeg ja helitugevus, mis liigub läbi kõrvaklappide kõrva. Isegi madalal helitugevusel on kõrvaklappide pikaajaline kasutamine kuulmisele kahjulik,“ selgitas dr Tšerkassova.

Hoolimata asjaolust, et paljud inimesed veedavad mitu tundi järjest kõrvaklappidega, ei halvene nende kuulmine nii kiiresti kui valju muusika austajatel. Siiski on soovitatav mitte kasutada kõrvaklappe üle pooleteise tunni järjest ja üle 2–3 tundi päevas. Ohtliku helitugevuse vältimiseks tuleks kasutada suletud kõrvaklappe.

Foto: Pixabay

Kuula vaikust!

Samal teemal

Kõrva-nina-kurguarst soovitab  anda kõrvadele vahepeal võimalus puhata – mitte ainult kõrvaklappidest, vaid ka muudest, isegi mitte valjudest helidest. Mõnikord tuleb lihtsalt vaikust kuulata.

Tavaolukorras piisab kuulmist kahjustavate helide vältimiseks lihtsalt tunnetusest, kas heli on meeldiv või ebameeldiv – mitte ainult helitugevuse, vaid ka toonide poolest.

„Heli ligikaudse tugevuse väljaselgitamiseks võiks helitugevust võrrelda tuttavate helidega. Näiteks sosistamise väärtuseks hinnatakse 20 detsibelli, tavaline vestlus on 30–35 detsibelli. Hüüdmine vastab 60–65 detsibellile ja viib juba ebamugavustundeni. Kahjulik helitugevus on alates 85 detsibellist,“ kirjeldas dr Tšerkassova.

Seetõttu on näiteks elektrilised tööriistad kuulmist kahjustavad, kuna annavad umbes 90 detsibelli. Väga valjuhäälses ööklubis või valjuhäälsel kontserdil võib see olla 105–120 detsibelli. Väga võimas helisüsteem autos võib ulatuda ka 120 detsibellini.

Foto: Pixabay

Arsti sõnul peaks esimeste kuulmislanguse ilmingute korral pöörduma kohe arsti poole, sest varajane ravi aitab enamikul juhtudel kuulmisel taastuda.

„See, kas ja kui kiiresti kuulmine taastub, sõltub kuulmislanguse põhjusest. Näiteks vaigukorgiga suletud kuulmekäigu korral tuleb kuulmine tagasi kohe pärast vaigukorgi eemaldamist või välja loputamist. Keskkõrvapõletiku ravi korral taastub kuulmine järk-järgult, kuid sisekõrva mõne toksilise kahjustuse korral ei pruugi kuulmine üldse taastuda, vaid vastupidi – kuulmislangus võib aja jooksul süveneda, isegi mõni aeg pärast seda, kui toksiline aine enam sisekõrva ei mõjuta,“ ütles dr Tšerkassova.

 Arsti sõnul on oluline ravida ka nohu õigeaegselt. Kõrvad, kurk ja nina on omavahel seotud, nii et isegi tavaline nohu võib põhjustada keskkõrvapõletikku, mis omakorda võib viia kuulmislanguseni.

„Peamine on aga mitte oma kuulmist üle koormata. Vältima peab tugevat müra ja vibratsiooni ning kanda vajadusel kuulmiskaitsevahendeid,“ lisas dr Tšerkassova.

Kuulmiskahjustusi on kolm tüüpi:

 Konduktiivne kuulmislangus, mis tekib siis, kui inimese välimises või keskkõrvas on heli läbimiseks mingi takistus. Seda tüüpi kuulmislangus tekib näiteks kuulmekäigus kogunenud vaigu tõttu ning keskkõrvapõletiku korral.

Sensoneuraalne kuulmislangus on heli vastuvõtu häire, kui välis- ja keskkõrva läbinud helilaine jõuab sisekõrva, kus mehaanilised vibratsioonid muudetakse elektriliseks impulsiks, kuid millegipärast  on see protsess häiritud. Põhjuseks  on muutused sisekõrvas, mis on sageli seotud seal paiknevate tundlike karvrakkude surmaga. Näiteks võib see olla tingitud müra, vibratsiooni, teatud ravimite toksilisest mõjust sisekõrvale.

Segatüüpi kuulmislangus – kui on kesk- ja sisekõrva probleemid või häired.