Uudised

KRAMBID, KÕRITURSE, OKSENDAMINE: eelmisel nädalal anti teada 11 raskemast koroonavaktsiini kõrvaltoimest  (17)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 22. märts 2021 16:07
Foto: Aldo Luud
Eestis on 27. detsembrist kuni 22. märtsi hommikuni tehtud 224 511 vaktsiinidoosi. Ravimiametile on sellel perioodil saadetud 2730 kõrvaltoime teatist (1,2 % vaktsiinidoosidest).

Allpool kokkuvõte eelmisel nädalal (15.–21. märts) saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta.

Comirnaty vaktsiin (Pfizer) 

Eelmisel nädalal saadeti 35 teatist:

31 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist kümme üle 70aastastel,

neli teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta (kõik alla 70-aastased).

Tõsiseid reaktsioone kirjeldati seitsmes teatises:

49aastasel naisel tekkis 15 minutit pärast 1. vaktsiinidoosi kõriturse, patsient vajas ravi ja paranes täielikult.

Kuus inimest haigestus sümptomaatilisse (kuid mitte haiglaravi vajavasse) Covid-19 haigusesse pärast teist vaktsiiniannust. Ühel juhul positiivne PCR testi tulemus 3. päeval pärast vaktsiini 2. annust, viiel juhul rohkem kui nädal pärast 2. vaktsiiniannust.

Üks haigestunu oli 80aastane, teised alla 70-aastased.

Foto: Jassu Hertsmann / Sotsiaalministeerium

69aastase tõsiste kaasuvate haigustega mehe surm 3. päeval pärast 1. vaktsiiniannust

45aastase mehe surm 19. päeval pärast 2. vaktsiinidoosi. Patsient kasutas kaasuva haiguse tõttu ravimit, millel on südamega seotud kõrvaltoimed (südameseiskus, äkksurm).

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem).

Lisaks kirjeldati naha liigset tundlikkust, ninakipitust, köha, kurguvalu, kõhuvalu, seljavalu, villide teket jäsemetel, nägemishäireid, emakaverejooksu, sagedast urineerimist, alatemperatuuri, maitsetundlikkuse muutust, herpese taasägenemist jt üldisi nähte.

Töövõimetuslehte vajati kolmel juhul.

Foto: Martin Ahven

Moderna vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti kümme teatist:

üheksa teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist kaheksa üle 70aastastel,

üks teatis mehel esinenud kõrvaltoimete kohta (alla 70-aastane).

Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati vererõhu kõikumist, naha tundlikkushäireid, tasakaaluhäiret, pearinglust, isutust ja jäsemete valu.

Töövõimetuslehte vajati ühel juhul.

Foto: Robin Roots

AstraZeneca vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 370 teatist

299 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 8 üle 70aastastel

71 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 3 üle 70aastastel

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati neljas teatises:

31aastasel naisel tekkis 36 tundi pärast vaktsiinidoosi generaliseerunud krambihoog teadvuskaoga. Patsient hospitaliseeriti, kuid ravi ei vajanud.

57aastasel tõsiste kaasuvate haigustega naisel tekkis alajäseme trombiga veenipõletik  nädal pärast vaktsiinidoosi, raviks määrati antikoagulant.

64aastasel naisel tekkis ravi vajanud oksendamine 2. päeval pärast vaktsiinidoosi. Patsient paranes.

66aastasel naisel tekkis 2. päeval pärast vaktsiinidoosi hüpertensiivne kriis (vererõhu oluline tõus), vajas ravi, paranes täielikult.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone.

Foto: Robin Roots

Lisaks kirjeldati kurguvalu, nohu, kõhuvalu, seljavalu, valu rindkeres, olemasolevate veenilaiendite suurenemist, nahatundlikkuse suurenemist, ülemäärast janu, nägemishäiret, ühe silmapupilli laienemist, tasakaaluhäiret, näolihaste spasme, lihaskangust, silmade valu ja valgustundlikkust, ajutist mäluhäiret, kõnehäiret, tähelepanu häiret, vererõhu tõusu, südame rütmihäiret, hüpoglükeemiat, minestamist ja sellest tingitud kukkumist, emakaverejooksu, verevalumit silmas, ninaverejooksu, naha verevalumit, igemete veritsust, igemete turset.

Töövõimetuslehte vajati 28 juhul.

Konsulteeri arstiga!

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise korral on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne.

Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.  Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt).

Foto: Erki Pärnaku

Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena. Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid 

Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus.

Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda. Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

Foto: Robin Roots

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Kõrvaltoime on ohtlik/kahjulik ja soovimatu reaktsioon, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi (sh vaktsiini) manustamisega. Erinevalt kõrvaltoimest on kõrvalnäht igasugune soovimatu reaktsioon, mis tekib ravimi võtmise ajal olenemata hinnangust võimalikule seosele ravimiga.

Kogutavad andmed võimalike kõrvaltoimete kohta aitavad selgitada vaktsiini ohutusprofiili. Uute andmete lisandumisel täiendatakse vajadusel ravimiteavet – lisatakse kõrvaltoimeid, täpsustatakse hoiatusi ja vastunäidustusi.

Ravimiamet jälgib teatatud kõrvaltoimeid ja reageerib kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral. Teeme koostööd mitme eriala ekspertidega (sh viroloogid, infektsioonhaiguste arstid, perearstid) ja teiste Euroopa Liidu riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega informatsiooni kiireks vahetamiseks, nõu pidamiseks ja juhiste kujundamiseks.

Samal teemal

31.03.2021
MOLEKULAARVIROLOOG: hoidkem koroonaviiruse paljunemist tagasi niipalju kui võimalik!
22.03.2021
PEREARST MADIS VESKIMÄGI: „Mind jahmatas koroonabandiitide aktsioon. Teisiti ei oska seda seltskonda nimetada.“
20.03.2021
KAS KOROONARAVIM ON LEITUD? Teadlaste arvates võib sobida ammu tuntud ja odav ravim
16.03.2021
VIROLOOG MERITS SELGITAB: nendel juhtudel võib ka vaktsineeritud inimene viirust levitada