Hea nõu

TEADLANE SELGITAB: miks ma peaks ennast vaktsineerima, kui mul on ju loomulik immuunsüsteem? (31)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 26. märts 2021 07:00
Vaktsiinidel esineb küll kõrvaltoimeid, kuid need on üldjuhul märkimisväärselt leebemad kui Covid-19 läbipõdemine.Foto: Vida Press
„Miks ma pean ennast koroonaviiruse vastu vaktsineerima?“ mõtleb nii mõnigi inimene, kes loodab oma tugevale immuunsüsteemile. „Vaktsiini kasutamine on märkimisväärselt ohutum, kui loomuliku immuunsüsteemi peale lootma jääda,“ selgitab Tartu ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner.

Küsimus ei ole meie enda immuunsüsteemi ebausaldusväärsuses. Immuunsüsteem kohtab lihtsalt täiesti uut elukat – SARS-CoV-2 –, mis on temast sageli võimsam ja kavalam.

Samal teemal

SARS-CoV-2 ei ole naljaviirus – Eesti andmetel satub 7,5% diagnoositutest haiglavoodisse, samal ajal kui vaktsiini saanutest on raskeid juhtumeid ainult 0,02%. Isegi kui me usume enda immuunsüsteemi võimsusesse, on meie hulgas  märkimisväärne hulk inimesi, kes ei saa viirusele vastu.

Vaktsiinidel esineb küll kõrvaltoimeid, kuid need on üldjuhul märkimisväärselt leebemad kui Covid-19 läbipõdemine. Samuti on kõrvaltoimed ajutised. Koroonakahjustused võivad kesta kuid.

On küll olemas mingi hulk inimesi, kes põevad haigust asümptomaatiliselt, aga nad on vähemuses. Oleks tore, kui saaksime ennustada, kes need asümptomaatilised inimesed on – siis ei peakski neid vaktsineerima ja neile asjatut ebamugavust tekitama. Paraku puudub meil info, mille abil neid asümptoomseid juhte ennustada.

Vaktsineerimata jätmine ajab haiglad umbe ja sellele järgnevad surmad nii Covidi kui ka muude kõrvaliste põhjuste tõttu (muud haiged ei saa enam õigeaegset ravi).

Viimane aasta aega oleme ju sisuliselt loomuliku immuunsuse peale lootnud ja praeguseks oleme jõudnud olukorda, kus haiglad on täiesti kriitilises seisus. Teiste Euroopa riikide kogemustest teame, kui halvaks selline olukord edaspidi võib kujuneda.

Rohkem infot leiad SIIT