Uudised

VAKTSIINIDE KÕRVALTOIMED: möödunud nädalal vajas mitu inimest haiglaravi (21)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 29. märts 2021 15:23
Pilt on illustratiivneFoto: Robin Roots
Eestis on  27. detsembrist kuni 29. märtsi hommikuni tehtud 255 219 koroonavaktsiini doosi. Ravimiametile on sel perioodil saadetud 2959 kõrvaltoime teatist (1,16 % vaktsiinidoosidest).

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal ( 22.–28. märts) saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta.

Comirnaty (Pfizer) 

Eelmisel nädalal saadeti 47 teatist

36 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta

9 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta

Tõsiseid reaktsioone kirjeldati kahes teatises:

Hilist tüüpi allergiline reaktsioon mitu tundi pärast vaktsineerimist, mis vajas haiglaravi, patsient on paranemas

Kraniaalnärvide hulgihaigusseisund (topeltnägemine, parema näopoole tuimus) 3 päeva pärast vaktsineerimist, mis vajas haiglaravi; haigusseisund kestis umbes kuu, patsient on tänaseks paranemas.

Vaktsiini ebaefektiivsust (haigestumist Covid-19 haigusesse) kirjeldati 10 teatises, neist 1 juhul 79aastane raskete kaasuvate haigustega mees suri.

Töövõimetuslehte vajati kahel juhul.

Foto: Robin Roots

Moderna vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti neli teatist (naistel esinenud kõrvaltoimete kohta):

Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati vererõhu tõusu.

AstraZeneca vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 178 teatist

120 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta

57 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta

Ühel juhul on sugu teadmata (patsiendi teatis saadetud müügiloa hoidja kaudu)

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati viies teatises:

Oksendamine, mis allus ravimitele

Kahel juhul tekkis hüpertensiivne kriis (vererõhu järsku ja oluline tõus) vaktsineerimise järgselt tavapäraste kõrvaltoimete foonil (palavik, peavalu, iiveldus jne), mõlemal juhul oli vajalik haiglaravi, patsiendid paranesid

Allergiline reaktsioon (kõriturse), mis vajas ravi, patsient paranes

Kopsuarteri trombemboolia 18 päeva pärast vaktsineerimist, patsient vajas haiglaravi ja on paranemas.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati vererõhu tõusu, ninaverejooksu, igemete veritsust, hematoomide teket, seljavalu, kõhuvalu, kurguvalu, nohu, alatemperatuuri, ärevust, tundlikkushäireid, silmade valu ja silmade valgustundlikkust, tasakaaluhäiret, hingamishäireid, lihasspasme, veenilaiendite valu ja põletikku,

Töövõimetuslehte vajati 10 juhul.

Massvaktsineerimine Lasnamäe Medicumis.Foto: Robin Roots

Konsulteeri arstiga

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.

Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid

Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

Massvaktsineerimine Lasnamäe Medicumis.Foto: Robin Roots

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Kõrvaltoime on ohtlik/kahjulik ja soovimatu reaktsioon, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi (sh vaktsiini) manustamisega. Erinevalt kõrvaltoimest on kõrvalnäht igasugune soovimatu reaktsioon, mis tekib ravimi võtmise ajal olenemata hinnangust võimalikule seosele ravimiga.

Kogutavad andmed võimalike kõrvaltoimete kohta aitavad selgitada vaktsiini ohutusprofiili. Uute andmete lisandumisel täiendatakse vajadusel ravimiteavet – lisatakse kõrvaltoimeid, täpsustatakse hoiatusi ja vastunäidustusi.

Ravimiamet jälgib teatatud kõrvaltoimeid ja reageerib kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral. Teeme koostööd mitme eriala ekspertidega (sh viroloogid, infektsioonhaiguste arstid, perearstid) ja teiste EL riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega informatsiooni kiireks vahetamiseks, nõu pidamiseks ja juhiste kujundamiseks.

Samal teemal

27.03.2021
TEADLANE SELGITAB: miks koroonavaktsiini ei süstita tagumikku, kus poleks nii valus?
26.03.2021
TEADLANE SELGITAB: miks ma peaks ennast vaktsineerima, kui mul on ju loomulik immuunsüsteem?
23.03.2021
TEADLANE SELGITAB: miks on vaja reoveeuuringuid ja miks koroonaviirus seal ei hävine?
20.03.2021
TEADLANE SELGITAB: kui koroonateste ei tehtaks, kas siis oleks inimestel hoopis gripp – nagu vanasti?