Hea nõu

VIDEO | Veresoontekirurg: tromboosihirmu peaks tundma oma elustiili, mitte vaktsineerimise pärast 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 30. märts 2021 14:20
"Me oleme pandeemia tingimustes ja peame midagi ette võtma, et endist elu tagasi saada. Vaktsineerimine on selleks ainus võimalus,“ ütleb veresoontekirurg Veronika Palmiste.Foto: Erakogu
„Inimestel, kellel on kõrgendatud tromboosihirm, soovitan pigem mõelda sellele, mida nad teevad ise oma elustiiliga. Näiteks suitsetamine on üks kõige olulisemaid tromboosi riskifaktoreid,“ ütleb Ida-Tallinna keskhaigla kardiovaskulaarkirurg  Veronika Palmiste.

Veresoontekirurg soovitab patsientidel vaktsineerida kohe, kui selleks avaneb võimalus.  „Kui vähegi võimalik, siis vaktsineerida tuleks ennast niipea kui võimalik. Me oleme pandeemia tingimustes ja peame midagi ette võtma, et endist elu tagasi saada. Vaktsineerimine on selleks ainus võimalus.“

Vaktsineerimist soovitab ta ka oma patsientidele, eeskätt neile, kellel on arteroskleroos.  „Palun neil ennast vaktsineerida, kuna nad on riskigrupp ja on kõige rohkem haavatavad, kui põevad raskelt Covidit.“

„Inimestel, kellel on kõrgendatud tromboosihirm, soovitan pigem mõelda sellele, mida nad teevad ise oma elustiiliga. Suitsetamine on üks kõige olulisemaid tromboosi riskifaktoreid tavalistel inimestel.“

Pole vaja kahelda üheski koroonavaktsiinis, mis on Eestis kättesaadavad. „Sellel ei ole vahet, mis vaktsiiniga vaktsineerida.  Võtke esimene vaktsiin, mida teile pakutakse,“ soovitab dr Palmiste nii oma patsientidele kui ka kõigile teistele.

Vaata videost lähemalt, milliseid soovitusi annab veresoontekirurg Palmiste arteroskleroosiga patsientidele.

Samal teemal

08.06.2021
JALGADEL LAIUTAVAD VEENILAIENDID? Millal peaks minema juba kirurgi vastuvõtule?
27.03.2021
TEADLANE SELGITAB: miks koroonavaktsiini ei süstita tagumikku, kus poleks nii valus?
26.03.2021
TEADLANE SELGITAB: miks ma peaks ennast vaktsineerima, kui mul on ju loomulik immuunsüsteem?
20.03.2021
TEADLANE SELGITAB: kui koroonateste ei tehtaks, kas siis oleks inimestel hoopis gripp – nagu vanasti?