Selgitab Tartu ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner: "Vaktsiinis pole kindlasti midagi sellist, mis saaks põhjustada koroonasse haigestumist. Vaktsiin sisaldab ainult väga konkreetseid viiruseosakesi, mitte tervet viirust. Näiteks Pfizeri vaktsiinis on see ainult ogavalgu geen (u 14% viiruse genoomist), nakatumiseks on aga vaja kõiki kahtkümmet geeni (100% genoomi).
Samal teemal
Eestis kasutusel olevates vaktsiinides ei kasutata tootmisprotsessis terveid viirusi (erinevalt Hiina vaktsiinidest), vaid selle osakesed toodetakse/kasvatatakse tehases eraldi. Seega on välistatud, et Pfizeri vaktsiin põhjustab Covid-19 haigust.
Saastumise vältimiseks säilitatakse vaktsiine väikestes kogustes (5–6 doosi) ja süstlaid hoitakse eraldi – seega on šanss, et materjalid ise kuidagi viirusega koos oleks, väike. Saastatuse puhul peaksid olema nakatunud ka ülejäänud 4–5 inimest, kes sama vaktsiinidoosi said. See aga hakkaks kindlasti perearstile silma.
Kahjuks ei saa me öelda, kust vaktsineeritud inimene haiguse sai. Viiruse peiteaeg on 2–12 päeva, mistõttu ei ole välistatud, et inimesel oli viirusega kokkupuude koguni nädal enne esimese vaktsiinisüsti saamist või vaktsineerimise päeval.
See võis toimuda haiglas või mujal, kuhu inimene sattus: ühissõidukis, poes, liftis, avalikus WCs või mõnes teises avalikus kohas. Pfizeri kolmanda faasi katseandmed näitavad, et vaktsineeritute hulgas hakkas nakatumine märgatavalt vähenema alles 12 päeva pärast esimest süsti. Maksimaalne kaitse tekib alles nädal pärast teist doosi."
6 KOMMENTAARI