Foto: Raigo Pajula / Sotsiaalministeerium
Hea nõu
1. aprill 2021, 06:00

TEADLANE SELGITAB: miks ma peaks ennast vaktsineerima, kui vaktsiini kaitse kestus pole teada? (4)

Miks ma peaksin vaktsineerima, kui vaktsiini kaitse kestus ei ole teada? Millal selgub, kui tihti tuleb uuesti vaktsineerida?

Selgitab Tartu ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner:

"Laias laastus jälgitakse vaktsiinide inimuuringutega kolme tahku: ohutust, tõhusust ja kestust. Ohutus on nüüdseks juba korrektselt tõestatud: nii käimasolevate uuringutega kui ka igapäevaste andmetega – praeguseks on maailmas süstitud 312 miljonit vaktsiinidoosi.

Tänapäevastel vaktsiinidel pikaajalisi kõrvaltoimeid ei esine. Ka tõhusus on uuringutega suhteliselt hästi määratud. Tõhususnäitajad võivad eri ühiskonnarühmades pisut kõikuda, kuid üldjoontes on teada, et uued vaktsiinid töötavad kas väga hästi (AstraZeneca ja Johnson & Johnson) või väga-väga hästi (Pfizer ja Moderna).

"On lootust, et kui tüved märkimisväärselt ei muutu, peaks revaktsineerima iga aasta-paari tagant," ütleb Tartu ülikooli teadur Erik Abner. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Kindlasti jälgitakse inimuuringutes osalejaid järgnevate aastate jooksul edasi ja selle põhjal määratakse ka vaktsiinide kestus. See on ka põhjus, miks uutele vaktsiinidele antakse tingimuslikke müügilubasid ja nende üle peetakse rangemat järelevalvet kui tavaliste vanemate vaktsiinide puhul.

Kuna vaktsiinide kestuse küsimus pole praeguses kriisiolukorras otseselt esmatähtis, soovitataksegi vaktsineerida. Eks aeg näita, kui kaua nad kestavad, tõenäoliselt üks-kaks aastat.

Millal selgub, kui tihti tuleb uuesti vaktsineerida?

Seda saab teada ainult vaatluste käigus. Loomkatsete puhul on avaldatud aruandeid selle kohta, et immuunsus püsib vähemalt kuus kuud.

Inimuuringute tulemusi ei ole veel näinud. On lootust, et kui tüved märkimisväärselt ei muutu, peaks revaktsineerima iga aasta-paari tagant. Täpsemalt näitab seda aeg."

Vaata lisa: ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele