Uudised

MURET TEKITAV: veerand positiivse koroonaproovi andnud inimestest ei jää isolatsiooni 

Toimetas Hindrek Pärg, 2. aprill 2021 11:31
Haiglad kannatavad koroonaviiruse laialdase leviku tõttu väga kõrge koormuse all.Foto: Erki Pärnaku
Värske riigikantselei tellitud uuringu tulemuste kohasel jäävad vaid 74% positiivse koroonatesti andnud Eesti inimestest isolatsiooni. Lähikontaktsetest jäi isolatsiooni 48% ehk alla poole. 

Turu-uuringute AS-i tehtud küsitlusest ilmnes, et 24% lähikontaktsetest ja 9% nakatunutest külastas toidupoodi või apteeki ning 14% lähikontaktsetest ja 3% nakatunutest käis jätkuvalt (osaliselt) kohal koolis või tööl, teatab sotsiaalministeerium. Seejuures järgivad koroonaviirusega nakatunud mitte-eestlased kehtestatud suuniseid hoolsamalt kui eestlased – koroonaviirusega nakatunud eestlastest jäi isolatsiooni 62%, muudest rahvustest Eesti elanikest 83%.

Samal teemal

Samas näitasid uuringutulemused, et üha rohkem inimesi on valmis saama koroonavaktsiini. Märtsi lõpu seisuga on COVID-19 vastu valmis end vaktsineerima juba 75% elanikest, kaks nädalat varem oli protsent 71, kuu alguses aga 69%. Küll aga liigituvad nende hulka ka inimesed, kes on juba vaktsineeritud.

Kasv on seotud nii vaktsineeritute hulga kasvuga, vaktsineerimises kahtlejate hulga vähenemise kui ka COVID-19 vaktsineerimisse negatiivselt suhtuvate inimeste osakaalu vähenemisega. Jaanuari alguses väljendas 16% elanikest seisukohta, et nad ilmselt ei plaani end vaktsineerida koroonaviiruse vastu. Märtsi lõpuks on nende hulk vähenenud kümnele protsendile. Kindlalt oli enda vaktsineerimise vastu jaanuari alguses 15% elanikest, märtsi keskpaigaks langes see näitaja 12% juurde ning püsis sel tasemel ka kuu lõpus. Jätkuvalt on mõnevõrra madalam muudest rahvustest inimeste valmisolek vaktsineerida – märtsi lõpus oli neist valmis vaktsineerima 63%.

Uuring peegeldab ka vaktsineeritusega hõlmatuse kiiret kasvu - pooleteise kuu eest märkis ennast vaktsineerituks 3% küsitlusele vastanutest. Märtsi lõpuks oli nende inimeste osakaal suurenenud ca 20 protsendini. Eestis on praeguseks vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud enam kui 211 000 inimest, mis moodustab ligi 19% täiskasvanud Eesti elanikest. 

Turu-uuringute AS uuringujuhi Vaike Vainu sõnul võib selle tendentsi taga näha mitut põhjust. „Nakatumiste ja haiglakoormuse järsk kasv on toonud inimestele selgemalt nähtavale haiguse enda potentsiaalselt pikaajalised negatiivsed mõjud, rääkimata haiguse tõttu surnute hulga suurenemisest. Oma osa on kindlasti ka vaktsiinide ning vaktsiine puudutava informatsiooni paremal kättesaadavusel, sealhulgas käimasoleval vaktsineerimiskampaanial,” ütles Vaike Vainu. „Juurdumas on arusaam, et vaktsineerimine on tõhusaim strateegia tavapärase elu juurde tagasi pöördumiseks.“

Veebruari algusest alates pidevalt tõusnud ja kahe nädala eest rekordiliselt kõrgele tõusnud ohutunne koroonaviiruse leviku suhtes on hakanud langema, kuid püsib jätkuvalt kõrgel. Värsketel andmetel peab olukorda kriitiliseks 69% elanikest, märtsi keskel oli vastav näitaja rekordiliselt kõrge 81 protsenti.

Samal ajal on veidi langenud ka valmidus teha märkuseid piirangute eirajatele. Märtsi keskel oli 73% inimestest valmis läheduses viibivale ja piiranguid eiravale inimesele märkust tegema. Kuu lõpus oli nende inimeste osakaal 69%, mis on samas jätkuvalt kõrge näitaja.

Ametlike suuniste järgimise hoolsus jätkuvalt püsib – 77% elanikest järgib enda sõnul kõiki juhiseid ja 16% enamust. Eestlaste seas on suuniste järgimine parem kui mitte-eestlaste seas, kuid seda selgitavad suures osas erinevused tööhõives: mitte-eestlastest töötab suurem osa töökohtadel, kus kodukontoris töötamine pole võimalik.

Uuringu andmetel esineb depressiooni või muu meeleoluhäire sümptomeid 30 protsendil, ärevushäire sümptomeid 25 protsendil ning vaimse kurnatuse sümptomeid 49 protsendil elanikest. Vaimse tervise probleemide esinemine on seda levinum, mida noorema vanuserühmaga on tegu.

Jätkuvalt tunnetab oluliselt suur osa Eesti elanikest oma (pere) sissetulekute langust seoses koroonaviirusest tingitud olukorraga ning viimase kahe kuuga on see mõju oluliselt kasvanud: kui veebruari alguses tunnetas sissetulekute langust 42% elanikest, siis märtsi lõpuks tunnetas seda juba 49% elanikest.

Negatiivne mõju sissetulekutele on tugevam muudest rahvustest elanike seas. Nende seas tunnetab sissetulekute langust 63%, samas kui eestlaste seas 43%, mõju on kasvanud mõlemas rühmas. Seejuures vaid 41% elanikest on märkinud, et on kursis riigi poolt pakutavate toetusmeetmetega tööandjate ja töötajate kriisiga toimetuleku lihtsustamiseks ning 46% on kursis, kust otsida informatsiooni toetusmeetmete kohta. Informeeritus on madalam eelkõige madalama haridustasemega elanike seas. 

Küsitluse tellis Riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 26. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 26.–29. märtsini 2021.

Samal teemal

02.04.2021
Koroonaviirus muutis taas meistriliiga mänguplaani
02.04.2021
Ööpäeva jooksul suri 15 koroonaviirusega nakatunut, haiglaravi vajab 681 inimest
01.04.2021
Teadlane: koroona kiirtesti negatiivne tulemus ei tähenda, et olete terve
01.04.2021
Koroonaviiruse kogus reovees on taas kasvanud