Juhtkiri
4. aprill 2021, 17:41

Juhtkiri | Massvaktsineerimise õppetunnid (5)

Kas lihavõttenädalavahetusel toimunud vaktsineerimistalgud tuleb tunnistada läbikukkunuks, kui earühmale 65+ mõeldud üritusel tekkis ühel päeval pealinna vaktsineerimiskeskuste uste taha elav järjekord sadadest igas vanuses inimestest ning järgmisel päeval – pärast ministritelt ja ametnikelt kõlanud noomitusi – vaatasid piltidelt üle Eesti vastu valdavalt tühjad saalid?

Tulemusega ei saa rahul olla nii vaktsineerimisplaani väljatöötajad, kes lootsid ühe nädalavahetusega hüppeliselt suurendada eakate hõlmatust, kui ka need, kel on kindel veendumus, et end nobedalt üles andnud tööealiste ja aktiivsete 50+ inimeste võimalikult kiire vaktsineerimine pidurdaks haiguse levikut hoopis tõhusamalt.

Nii võibki jääda süüd veeretama, kas valesti käitus vaktsineerimisi teinud erameditsiinikeskus, mis langetas vaktsineerimisele registreerimise vanusepiiri ajutiselt 50. eluaastani ega jätnud esialgu süstimata ka oluliselt nooremaid kohaletulnuid, või sellisele isetegevusele jõuliselt pidurit tõmmanud ametkonnad. Ent selge see, et segadus jäänuks üldse olemata, kui kohale oleks saadud piisaval hulgal õige sihtrühma inimesi.

Miks see ei õnnestunud, on tingitud korraga mitmest asjaolust: teavitusaeg jäi lühikeseks, puudus sobiv transport või peljati võõrastega kokkupuutumist ning mured registreerumisega – kui Harjumaa rahvas ei pruukinud taibata vabade aegade olemasolu uurida erameditsiinikeskuste kodulehtedelt, siis Lõuna-Eestis olnud mureks huviliste massiline suunamine digiregistratuuri, kus orienteerumine nõuab nii digioskusi kui ka -vahendeid.

Talgutest ülejäänud doosid suunatakse nüüd perearstidele, kel on oma patsientidega loodetavasti piisavalt hea personaalne kontakt, et riskirühmade vaktsineerimisega kiirelt edasi liikuda. Et eesmärgiks võetud 70‒80protsendise hõlmatuseni on veel pikk tee minna, tõstatub paratamatult küsimus, millal on õige hetk lubada ametlikult ka nooremate kaitsesüstimist mitte enam ainult n-ö jääkdoosidega?

Talgute kiituseks tuleb aga öelda, et süsti saanud tuhanded – ja tõepoolest iga süst aitab meid lähemale viirusevabale ühiskonnale! – olid valdavalt rahul ladusalt, kiirelt ja ohutult kulgenud vaktsineerimisega, mis annab lootust tulevaste projektide eduks. Seda muidugi juhul, kui praegu veel kannatamatult vaktsiini ootavad earühmad pole oma vaktsineerimisaja kätte jõudes ära hirmutatud vaktsiini võimalikest rasketest kõrvaltoimetest, mille esinemissagedus on tegelikult imeväike. Ka sellele tuleb avalikus kommunikatsioonis rohkem mõelda.