Urmas SuleFoto: Erki Parnaku
Uudised
5. aprill 2021, 12:58

VIDEO | Hädaolukorra meditsiinijuht: haiglaravil on rekordarv inimesi, aga see hakkab langema (66)

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht dr Urmas Sule ja Eesti Haigekassa juht Rain Laane annavad täna kell 13.00 pressikonverentsi koroonaviiruse hetkeolukorrast Eestis. 

Doktor Urmas Sule ütles, et koroonaolukorras ollakse jõutud ristteele. Tema sõnul harjuti ära, et eelmisel nädalal numbrid langevad, ent samas on haiglates täna hommikuse seisuga rekordarv patsiente. Intensiivravis on 71, juhitavalt hingamisel 52 inimest, mis on Sule sõnul senine rekordarv. 

Tema sõnul läks nädalavahetusel planeeritult ning neljapäeval tehti ettevalmistusi, et Tallinna haiglates oleks piisavalt ravikohti. Sule tõi välja, et patsiente on saadetud ka Tartu ülikooli kliinikumi, alates 5. märtsist 44, viimase ööpäeva jooksul kaks. 

Hädaolukorra meditsiinijuht lisas, et pühapäeva õhtul oli seis selline, et inimesed rahulikult valvesse minna, sest uute haigete saabumine on vähenenud. Ööpäeva jooksul lisandus 59 Covid-19 haiglapatsienti, mida on viimase aja kohta vähe. 

Sule avaldas lootust, et haiglaravi võimekuse testimisega saadakse selle nädalaga ühele poole. Ta ütles, et esmaspäev ja teisipäev on need päevad, kus kirjutatakse patsiente rohkem välja ja haigestumuse graafikust saab eeldada, et 7-14 päeva pärast hakkab langema. "Kui üldhaigestumine langeb, hakkab ta mõjutama ka üldravi vajadust. Selle nädalaga võiks haiglaravi vajadus hakata stabiliseeruma," ütles hädaolukorra meditsiinijuht ning tänas ja tunnustas neid kolleege ja teisi, kes on läinud haiglatele appi. 

Haigekassa juht Rain Laane ütles, et nädalavahetusel tehti kokku 17 000 vaktsiinisüsti ja tema hinnangul saadi hästi hakkama. Ta sõnas, et mõne raviasutuse otsustest võtta nooremad süstimisele tekitas segadust. "Kõigepealt anname panuse ja vaktsineerime ära eakad inimesed, kuna neil on suurem risk sattuda haiglasse ja haiguse kulg on tõsisem. Isetegevuslikud otsused, kus ise lubatakse nooremaid süstida, pole aktsepteeritavad," ütles Laane. 

Ta sõnas, et Euroopa Liidu lõikes oleme vanemate inimeste vaktsineerimise hõlmatuse näitajalt tagant kuuendad. Ta lisas, et kõige paremini saavad hakkama saared ja Läänemaad, punase laterna rollis on Ida-Virumaa. "Seal on viimastel nädalatel olnud tõus, ent suur töö on ees," ütles Laane. 

Ta ka lisas, et lähinädalatel massvaktsineerimisi ei toimu, sest AstraZeneca ja Moderna vaktsiini lähinädalatel oodata ei ole, küll aga saabub teisipäeval 26 000 doosi Pfizeri vaktsiini. Sellest laadungist osa läheb teisele doosile. 

Laane sõnul ei läinud eakad vaktsineerima, sest nägid pilte pikkadest omaalgatuslikest järjekordadest. Ta sõnas, et viimasest nädalast on palju õppinud. "Tahame kohtuda Tallinna esindajatega, et paika panna, mil moel edasi minna. Järgmist suurvaktsineerimist pole oodata enne maikuud, kuna vaktsiine ei jõua enne palju Eestisse. Seni vaktsineerivad perearstid," ütles Laane.

Sulelt ja Laanelt küsiti ka, miks on vaktsiini saanud ka alaealised. Laane vastas, et Pfizerit on võimalik süstida alates 16. eluaastast. Ta lisas, et süsti saadakse ka siis, kui on tegu organisiirdamisega. 

Sule lisas, et tervishoius on teha personaalseid otsuseid, mis on alati arstlikud. "Kui sobib anda hinnangut, siis tegelikult vaktsineerimispoliitika vettpidavuse kohta on näitajaid küll," ütles meditsiinijuht. Ta tõi näite, et kui veebruaris oli hospitaliseeritute hulgas 21,6% hoolekandeasutustest, siis eelmise nädala seisuga moodustavad hoolekandeasutuste patsiendid haiglaravi vajajatest vaid ühe protsendi.

Laane ka vastas ajakirjaniku küsimusele, et nädalavahetusel ei läinud ükski doos raisku ning ülejäänud doosid lähevad perearstidele sel nädalal toimuvatele vaktsineerimistele.

Ta sõnas, et sellest nädalavahetusest on neil kaks suuremat õppetundi: suurvaktsineerimisele tulevad need, kes on kindlad ja veendunud, et nad just seda tüüpi vaktsiini tahavad saada ja on pidanud nõu arstiga; pikkade järjekordade puhul ei taha eakate grupp seal seista. 

Laane lisas: "Kui rääkida mais plaanitavast vaktsineerimisest, siis tahame olla jõudnud hõlmatusega kaugemale, et saaks vanusepiiri langetada." 

Küsimusele, mida peaksid tegema alla 60aastased inimesed, kes on ühe süsti AstraZenecat juba kätte saanud, vastas Laane, et kuigi ta pole meedik, siis soovitab igal juhul kuuri lõpuni teha. Doktor Sule lisas, et tromboosioht koroonaviiruse saamisel on suurem ja tõsisem kui vaktsiini saades (senised andmed näitavad, et tromboos tekib 1/100 000 AstraZeneca vaktsiini saanud inimesel - toim.).