Uudised

TEADLANE SELGITAB: mida tähendab koroonatesti valepositiivne tulemus? 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 7. aprill 2021 06:00
"Minu andmetel pole Eestis valepositiivsusega laialdasi probleeme olnud, sest need selguvad kontrollproovidega alati kiiresti," ütleb Tartu Ülikooli teadur Erik Abner. . Foto: Vida Press
„Mida tähendab koroonatesti PCR-meetodi puhul valepositiivne tulemus?"

Selgitab Tartu ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner:

"Valepositiivne tulemus on juhtum, kus proovis ei ole tegelikult viiruse geneetilist materjali, aga mingil tehnilisel põhjusel saadakse ikkagi selle kohta positiivne signaal. 

Oma varasemast teaduslabori kogemusest võin öelda, et valepositiivsed PCR tulemused tekivad ainult inimlike eksimuste tõttu: kas on proov kuidagi saastunud või on testi käigus kasutatavad materjalid kuidagi viirusega kokku puutunud. Ka testivõtja võib olla ise viirusega kokku puutunud ja see rikub tulemuse ära.

Foto: Andres Tennus / Tartu ülikool

Samal teemal

Selliste olukordade vältimiseks tehakse absoluutselt iga PCR-testiga paralleelselt kontrollproovid – näiteks tühi proov, kus on kõik PCR-iks vajalikud komponendid olemas, aga pole lisatud inimeselt võetud proovi, vaid selle asemel on lihtsalt vesi. Kui sellisest proovist tuleb positiivne signaal, siis viitab see mingisugusele saastusele laboris ja kõike tuleb uuesti alustada. Seda võib võrrelda kopsuröntgeniga, mis tehakse ilma patsiendita. Kui pildil on ikka mingi hägu, on järelikult probleem masinas või keskkonnas.

Diagnostilistes laborites teeb auditeid riik, kes kontrollib nõuetele vastavust. Minu andmetel pole Eestis valepositiivsusega laialdasi probleeme olnud, sest need selguvad kontrollproovidega alati kiiresti. On teada, et PCR-test võib anda positiivse tulemuse kuni 90 päeva jooksul pärast terveks saamist. Nimelt võib viirusest jääda kehasse jääke, mis tulevad PCRiga välja. Seega on täiesti võimalik, et inimene on tegelikult haiguse juba vaikselt või asümptomaatiliselt läbi põdenud, kuid ta pannakse ikka kümneks päevaks karantiini. Kui palju selliseid juhtumeid tekib, ei oska ma öelda. Üldiselt saadetakse inimesed PCR-testi tegema ju ikkagi siis, kui neil on sümptomid.

Foto: Aldo Luud

Kordustesti soovijatel soovitaksin ma teha antigeenide ja antikehade testi, sest PCRiga enam targemaks tõenäoliselt ei saa. Nende kahe teise meetodiga saab viiruse olemasolu kaudselt tuvastada, kuid need ei sõltu otseselt viiruse RNA-st. Pealegi saaks siis teada ka oma antikehade taseme nakatumise hetkel ja seejärel on huvitav selle taseme langust aja jooksul järgida.