Uudised

VÄGA OHTLIK KOMME: paljud inimesed viskavad ülearuseid ravimeid ikka veel prügikasti või vetsupotti 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 7. aprill 2021 05:00
Foto: Vida Press
Roche Eesti koostöös Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL) viis läbi uuringu, et teada saada, missuguseid ravimeid ja kui palju Eesti kodudes säilitatakse ning kuidas ravimijääkidest vabanetakse. Selgus, et üle poole eestimaalastest on vabanenud ülearustest ravimitest ebakorrektselt – peamiselt on neid visatud olmejäätmete hulka.

„Tark patsient teab, et ravimeid peaks võtma nii palju kui vältimatult vajalik ja nii vähe kui võimalik. Samuti peaksime teadma, mida teha ravimitega, millel on kehtivusaeg lõppenud või mida pole enam vaja,“ sõnas Roche Eesti kommunikatsiooni ja avalike suhete juht Chris Ellermaa. 

„Üle poole eestlastest tegelikult ei tea või ei teadvusta, et ravimid on ohtlik jääde ja nende ebakorrektne käitlemine võib põhjustada keskkonnale kahju,“ lisas Ellermaa.

Foto: Tiina Kõrtsini

Samal teemal

„Meile teeb rõõmu, et väga väike osa  Eesti elanikest on visanud ravimijääke kanalisatsiooni – kuus protsenti vastanutest. See aga ei tähenda, et probleemi poleks – teadlikkus ravimijääkide käitlemisel on madal ning ka ravimijääkide laialdane levimus keskkonnas ei anna põhjust loorberitele puhkama jääda,“ sõnas EVELi tegevjuht Pille Aarma.

„Liialt palju jõuab ravimijääke  Läänemere keskkonda. Peamiselt  läbi inimorganismi, läbides olmereoveepuhasti, vähemal määral haiglate, tootmisrajatiste, prügilate ning kala- ja loomakasvanduste kaudu.“ EVEL oli kaasatud rahvusvahelisse projekti CWPharma, mis töötas välja meetmed ravimijääkide emissiooni vähendamiseks ja selle hulgas soovitused reovee puhastamiseks ravimijääkidest.

Enamik ravimeid on mittesihipärasel kasutamisel otseselt ohtlikud tervisele või ohustavad keskkonda. Terviseriskidest on juttu ravimi pakendil, infolehes ja meedias, kuid keskkonnariskidest eriti ei räägita.

Viimastel aastatel on keskkonnast, peamiselt veest, tuvastatud järjest enam ravimite toimeainete jääke. Kuigi valdavalt on kontsentratsioonid sedavõrd väikesed, et jäävad tunduvalt allapoole tavapäraste saasteainete sisaldusest, võivad ravimijäägid laiemas plaanis põhjustada probleeme.

Kui ravimid on aegunud, kõlbmatuks muutunud või neid mõnel muul põhjusel enam ei kasutata, on inimestel kaks võimalust, kuidas ravimitest keskkonda ja tervist kahjustamata vabaneda: viia ravimid jäätmejaama või apteeki. Mõlemal juhul võetakse eraisikutelt ravimid vastu tasuta.

Foto: Tiina Kõrtsini

Vastajatel leidub kodus üldiselt kõiki ravimitüüpe, enim käsimüügiravimeid (92% vastanutest), vitamiine ja toidulisandeid (76%) ning retseptiravimeid (71%).

61% vastanutest on kodus ravimeid, mida nad ei kasuta. Seisma jäänud ravimid on põhiliselt tekkinud ravikuurist üle jäämise tõttu (71%). Seisma jäänud ravimeid hoitakse alles, sest pole põhjust või aega ära visata (49%) või arvatakse, et tulevikus võib veel vaja minna (47%).

Ravimijääkidest vabanemise riiklike nõuetega olid hästi kursis umbes pooled vastanutest:

51% arvasid, et jäägid tuleb viia apteeki,

25% teadis, et võib ka viia jäätmejaama

12% tõi välja mittekorrektse vabanemise viisi (prügikasti viskamine, põletamine, tualetist allalaskmine)

15% ei osanud sellele küsimusele vastata.

Ravimijääkidest on vastajad vabanenud põhiliselt järgnevatel viisidel:

41% on pannud ravimijäätmed olmejäätmete sekka

36% on viinud ravimijäägid apteeki

24% on viinud jäätmejaama

51% vastanutest on vabanenud ravimijääkidest mittekorrektsel viisil.

Uuringu viis läbi uuringufirma RAIT Faktum&Ariko. Küsitleti 1019 inimest vanuses 18–75 eluaastat.