Uudised

VEEL JÕUAD LIITUDA! Geenidoonoreid oodatakse vaimse tervise uuringusse (2)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 10. aprill 2021 09:00
Tõenäoliselt on viimase aasta jooksul kogenud näiteks ärevust, raskusi uinumisega või keskendumishäireid ka need, kes on muidu rahuliku meelega. Foto: Vida Press
Suures vaimse tervise ja heaolu geeniuuringus on osalenud juba üle 50 000 geenidoonori, aga veel on aega – vastuseid vaimse tervise küsimustele oodatakse 18. aprillini.

Vastajate panus aitab paremini mõista vaimse tervise probleemide tekkepõhjuseid ja arendada personaalmeditsiini lahendusi, et tulevikus leitaks igale inimesele just talle kõige paremini sobiv ennetus- või raviplaan.

„Kõigile geenidoonoritele, kelle toimivad meiliaadressid meil olemas on, saatsime märtsis e-postiga uuringukutse. Geenidoonoreid on ligi 20% täisealisest elanikkonnast ehk üle 200 000. Täname kõiki, kes on juba leidnud aja küsimustiku täitmiseks ja aitavad kaasa uute teadmiste hankimisele geenide, keskkonna ning vaimse tervise omavahelistest seostest. Seeläbi on võimalik tulevikus parandada vaimse tervise probleemide käes kannatavate inimeste ja nende lähedaste elukvaliteeti,” ütles uuringu üks eestvedajatest geenivaramu neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto.

Üks vaimse tervise uuringu eestvedajatest - geenivaramu neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto. Foto: Karl Erik Piirimees

Samal teemal

Ta tõi välja, et koroonapandeemia on toonud vaimsele tervisele suurt tähelepanu ja aktiivne osavõtt uuringust näitab teema olulisust väga paljudele Eesti inimestele. Tõenäoliselt on viimase aasta jooksul kogenud näiteks ärevust, raskusi uinumisega või keskendumishäireid ka need, kes on muidu rahuliku meelega. „Vajadus reageerida kiiresti muutuvale olukorrale esitab väljakutse kõigile. Inimesed suhestuvad vaimse tervise teemadega varasemast enam,” sõnas Lehto.

Uuringus on jätkuvalt väga oodatud osalema kõik geenidoonorid. Järgmise nädala jooksul saadab geenivaramu meeldetuletuskirjad neile geenidoonoritele, kes veel pole osalenud. „Iga geenidoonori panus on oluline. Mida suurem ja eripalgelisem on uuritavate hulk, seda täpsemini saame tuvastada seni teadmata seoseid vaimse tervise probleemide ja geenide vahel ning lisaks mõista, miks esinevad inimeste vaimses tervises nii suured erinevused,” ütles uuringu kaasjuht professor Lili Milani. Ta tõdes, et elu jooksul kogeb mõnda vaimse tervise probleemi iga teine inimene.

Professor Lili MilaniFoto: Karl Erik Piirimees

„Küsimustiku täitmine aitab kaasa sellele, et tulevikus oskame paremini vaimse tervise probleemide süvenemist ennetada, täpsemini diagnoosida ja neid ka personaalsemalt ravida,” kirjeldas Milani. Enda osalusega saab iga geenidoonor anda panuse uuringusse, mis on ainulaadne kogu maailmas, sest küsitakse erinevate vaimse tervise ja heaolu tahkude kohta ning ka ravimite mõju.

Uuring on pälvinud osalejatelt positiivseid kommentaare. „Ehkki me ei jaga personaalset tagasisidet, on korduvalt öeldud, et küsimustiku täitmine pakub head võimalust pöörata tähelepanu enda vaimse tervise erinevatele tahkudele ja selle säilitamist toetavatele elementidele, eriti praeguses pandeemiaolukorras,” ütles Lehto.

Ta lisas, et heategude tegemine annab ka positiivseid emotsioone, mis on üks vaimse tervise tugisammas ja küsimustiku täitmine on hea võimalus tunda rõõmu teadusesse ning Eesti inimeste tervisesse panustamisest. “Üksnes paarikümne minutiline ajaline panus aitab tulevikus väga paljusid,” märkis Lehto.

Küsimustiku täitmiseks ja täpsema info saamiseks uuringu kohta külasta veebilehekülge www.geenidoonor.ee/vaimnetervis.