Keha

Kuidas mõjutab pikka aega kestnud stress südame tervist? 

Toimetas Silja Paavle, 7. juuli 2021 12:58
Foto: PantherMedia/Scanpix
Krooniline stress on meie kehale ja tervisele väga kahjulik, mõjutades muuhulgas ka südame-veresoonkonnahaiguste tekkimist. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova kirjeldab, kuidas pikaajaline stress meid mõjutab ning mida teha, et kahjulikku mõju vähendada.

Stress mõjutab igapäevaselt kõiki inimesi, kuid erineval moel. Lühiajaline stress võib olla kasulik, kuna õpetab inimest kohanema uue olukorraga ning valmistab ette erinevates elusituatsioonides toime tulekuks. Mõõdukas ja lühike stress stimuleerib immuunsüsteemi, tõstab organismi vastupanuvõimet, parandab mälu, keskendumisvõimet ning tulemuslikkust.

Kauakestev ülekoormus kurnab aga organismi, põhjustades mitmeid tervisemuresid nagu enneaegset vananemist, valu, migreenihoogusid, unekaotust, ülekaalulisust, depressiooni ja seedetraktikahjustusi. Ka südame-veresoonkonnahaigused on palju levinumad kroonilise stressi all kannatavatel inimestel.

Stressihormoonide kortisooli ja adrenaliini mõjul kiireneb pulsisagedus ja veresooned tõmbuvad kokku. See paneb südame kõvasti tööle ja tõstab vererõhku, mis omakorda aja möödudes südamelihast ja veresoonkonda kahjustab. Stressis inimesed kipuvad ka rohkem suitsetama, alkoholi tarbima, ebatervislikult toituma ja vähe liikuma. Seetõttu on leitud seoseid kroonilise stressi ja kõrge kolesterooli taseme vahel. Pikaajalise pinge puhul tõuseb märkimisväärselt ka südameatakkide ja äkksurma esinemissagedus.

Elustiili valikutega saab südamehaiguste riske maandada või suurendada

On olukordi, mida inimesed mõjutada või muuta ei saa ning nende puhul on stress loomulik. Ka geneetikat ei saa me paremaks muuta. Kuid me saame muuta oma igapäevaseid harjumusi ning teha paremaid valikuid. Õiged muudatused elustiilis alandavad stressi taset ning parandavad südame ja organismi seisundit tervikuna.

Tänapäeval on suureks probleemiks inimeste vähene kehaline aktiivsus. Ebapiisav liikumine on sama ohtlik haiguste tekke riskifaktor nagu ülekaal ja suitsetamine, põhjustades üle maailma umbes viis miljonit surma aastas. Selleks, et kaitsta südame-veresoonkonda ja kogu organismi stressist tingitud kahjulike mõjude eest on oluline tasakaalustada vaimset pinget füüsilise koormusega.

Stressi ohjeldamiseks tuleb vähendada igapäevast järjestikust istumisaega ning suurendada liikumist. Istuva eluviisiga inimeste risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse kahekordistub võrreldes nendega, kes on kehaliselt aktiivsed. Televiisori vaatamine rohkem kui neli tundi päevas suurendab üldist suremust 46% ja suremust südame-veresoonkonnahaigustesse 80% võrra.

Tähtis on, et füüsiline treening oleks regulaarne ning inimesele jõukohane. On täheldatud, et täiskasvanud saavad parandada oma tervist kui nad liiguvad igapäevaselt keskmise intensiivsusega vähemalt 30 minutit. Igal nädalal võiks siis täiskasvanu liikuda keskmise intensiivsusega vähemalt 150 minutit või kõrge intensiivsusega vähemalt 75 minutit. Nädalast  liikumiskoormust on hea jagada ühtlaselt, näiteks liikuda viiel päeval nädalas mõõduka koormusega 30 minutit või kolmel päeval nädalas kõrge intensiivsusega 25 minutit. Keskmise intensiivsusega tegevused on kõndimine, rahulik jalgrattasõit ja ujumine, tantsimine. Kõrge intensiivsusega tegevused on jooks, tempokas jalgrattasõit, hüpped, jõutreening ning pallimängud. Väga kasulik teha vähemalt kaks korda nädalas jõutreeningut. 

Südame tervise jaoks on oluline loobuda suitsetamisest, tervislikult toituda, tarbida rohkem köögivilju, kala ja head õli, piirata punase liha, suhkru, energiajookide, karastusjookide ja alkoholi tarbimist. Oluline on ka töötempo maha võtmine, piisav uneaeg ning aja veetmine lähedastega. Lõõgastuda võivad aidata küünalde põletamine ja raamatu lugemine.

Abi saab ka apteegist ja arsti juurest

Stressinähtudega aitavad toime tulla B-grupi vitamiinid, magneesium, melatoniin, glütsiin, rahustavad ravimtaimed nagu kannatuslill, kuldjuur, palderjan, veiste-südamerohi, humal ja meliss. Kõrge kolesterelooli puhul sobivad oomega-3 ehk kalaõli, punasest riisist saadud monakoliin K-t sisaldavad preparaadid, oliivilehe ekstrakt ja koensüüm Q10, mis kaitsevad veresooni ja südant.

Kui lihtsamad meetmed on ära proovitud ning need ei ole leevendust pakkunud, tuleb pöörduda arsti poole. Kroonilise stressi sümptomid, mille puhul arst aidata saab, on võimetus lõõgastuda, püsiv närvilisus, muretsemine ja hirm tuleviku või mitteohtlike olukordade ees. Samuti võimetus stressi tõttu igapäevaste toimingutega hakkama saada.