Foto: Tiina Kõrtsini
Toimetas Hindrek Pärg 16. aprill 2021 11:24
Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on vähenenud, kuid viiruse leviku tõkestamiseks antud suuniseid järgitakse endiselt hoolsalt, selgub riigikantselei tellitud uuringust. Samuti püsib kõrgel soov Covid-19 vastu vaktsineerida ning 74% vastanutest on meeleavalduste vastu, kus väljendatakse protesti maskide kandmise või muude piirangute vastu. 

„Olukorra kriitilisuse tunnetus on oluliselt langenud. Kui alles kuu aja eest oli rekordiliselt suur hulk inimesi (81%) seisukohal, et olukord on kriitiline ning vale käitumine võib viiruse levikut järsult kiirendada, siis aprilli alguseks langes nende inimeste osakaal 49 protsendini,“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart. „Samas oli 35% elanikest arvamusel, et kuigi terav kriis on möödas, tuleb siiski säilitada valvsust ja järgida ohutusabinõusid. Sealjuures on olulised erinevused eestlaste ja muust rahvusest Eesti elanike ohutunnetuses – eestlastest hindas olukorda kriitiliseks 55%, muukeelsetest inimestest aga 37%.“ 

41% elanikest peab kehtivad koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeid asjakohaseks, 33% soovib nende karmistamist ning 22% leevendamist. Võrreldes eelmise uuringuga on piirangute karmistamise pooldajate hulk oluliselt vähenenud (oli 48%) ning leevenduse ootajate hulk suurenenud (viimati ootas leevendust 16%).

„Kolm inimest neljast järgib kõiki ametlikke juhiseid ning 16% järgib enamust reeglitest. Maski kandmises, käte desinfitseerimises ja teistes sarnastes viiruse leviku tõkestamiseks mõeldud tegevustes olulisi muudatusi pole,“ ütles Karin Reivart. „Küll aga on viimase kuuga veidi langenud kodus püsimine – märtsi keskel püsis kodus 56% ning aprilli esimesel poolel 48% inimestest.“

Uuringus vaadeldi ka seda, kuidas suhtuvad inimesed politsei õigusesse kontrollida maski kandmist, sama küsimust esitati ka 2020. aasta detsembris. Kui detsembri alguses leidis 58% inimestest, et politseil peab see õigus olema ja 38% seda ei pooldanud, siis viimane viiruselaine on inimeste suhtumist märgatavalt muutnud. Aprilli alguseks on 75% elanikest seisukohal, et politseil peab olema õigus kontrollida maski kandmise kohustuse täitmist ja 22% leiab, et neil ei peaks seda õigust olema.

Samuti vaadeldi seekordses küsitluslaines suhtumist riigis toimuvatesse meeleavaldustesse, kus inimesed väljendavad protesti maskide kandmise kohustuse või muude piirangute vastu. 74% inimestest on selliste meeleavalduste vastu ning 14% ei osanud vastata või leidsid, et see neid ei puuduta. Meeleavaldusi toetab või pigem toetab kokku 12% vastanutest.

Inimeste soosiv suhtumine vaktsineerimisse püsib – kokku oli aprilli alguses vaktsineeritud või valmis end vaktsineerima 75% elanikest. Seejuures on vaktsineerimisvalmidus eriti kõrge just vanemaealiste seas – üle 75-aastastest suhtub vaktsineerimisse positiivselt 90% ning 65-74-aastastest 92%, kõige madalam on aprilli alguse seisuga vaktsineerimisvalmidus 15-24-aastaste seas (60%). Vaktsineerimisse positiivselt suhtuvate inimeste osakaal tõuseb ka muust rahvusest elanike seas – märtsis oli neid 62%, aprillis on juba 68%.

„Võrreldes jaanuari algusega, mil positiivset suhtumist vaktsineerimisse väljendas 63% elanikest, on soosiv suhtumine vaktsineerimisse pidevalt kasvanud. Samuti kasvab vaktsineeritute osakaal,“ lisas Karin Reivart. „Paralleelselt soosiva suhtumise suurenemisega on vaktsineerimise suhtes vastumeelsust väljendavate inimeste osakaal vähenenud.“

Pooltargumendid vaktsineerimisele on peamiselt vaktsiini piisav kaitse haiguse eest, haiguse ohtlikkuse teadvustamine ning lootus, et ühiskond tuleb nii kriisist kiiremini välja. Vastuargumendid vaktsineerimisele on peamiselt kartus kõrvaltoimete ees, ebapiisav info vaktsiinide kohta ning kahtlemine vaktsiini tõhususes. Põhimõttelisi vaktsiinivastaseid on 2,6% elanikkonnast.

Koroonaviirusega seotud olukorra negatiivne mõju elanike sissetulekule ja majanduslikule toimetulekule on jätkuvalt süvenemas. 44% elanikest tunneb, et nende (pere)  sissetulek on vähenenud seoses koroonaviirusega: eestlaste seas see osakaal on 37% ja muu rahvusest elanike seas 59%. Kasvab nende elanike osakaal, kellel on praeguste sissetulekute juures (väga) raske majanduslikult toime tulla – majandusliku toimetuleku raskusi tunnetab 26% elanikest, mis on kõrgeim näitaja alates 2020. aasta septembrist, kui see oli 22%. Eestlastest tunnetab toimetulekuraskusi 19%, kellest 4 protsendil on väga raske hakkama saada; muust rahvusest elanikest on toimetulekuraskusi 37 protsendil, kellest 12 protsendil on väga raske toime tulla. Eriti raske olukord on töötutel, kellest 64 protsendil esineb toimetulekuraskusi.

Uuring viidi läbi ajavahemikus 8.–11. aprillini 2021.

Samal teemal

Kommentaarid  (57)

Abiks ikka. 17. aprill 2021 22:13
Jürile, kust tead et pole tolku. Kellele on, ja kellele mitte. Nii nagu igal ühel pole mõistust nii palju antud et aru saada viirusest, vaksiinist ja selle mõjust pole vaja ennast paljastada.
Jüri 17. aprill 2021 18:09
Vau!!! Ja Siimul ongi õigus - ~70% Eesti inimestest on lo2lid!!! Vaktsiin ei anna koroona suhtes immuunsust, vaktsineeritus võivad olla nakkuse kandjad jne - siililegi peaks selge olema, et koroona osas pole vaktsiinist tuhkagi tolku. Ehk mingi toime nendel vaktsiinidel on, aga seda pole meile kahjuks teada antud.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS