Keha

SÜDAMEARST MARGUS VIIGIMAA: liikumisega teeme oma kehale ja vaimule hindamatu teene! 

Margus Viigimaa, kardioloog, 20. aprill 2021 06:00
Foto: Heiko Kruusi
Südame- veresoonkonnahaigused on levinuim surmapõhjus Eestis. Confido südamearst Margus Viigimaa kirjutab, et igaüks saab oma südametervise edendamiseks palju ära teha – oluline on järgida tervislikku eluviisi ja regulaarselt liikuda.

Regulaarne liikumine ja tervisetreening on parim viis kinkida endale terve ja treenitud süda ning ennetada südamehaigustesse haigestumist. Ka juba haigestunud südamele on tervenemiseks ja töövõime säilitamiseks vajalik regulaarne sobiva koormusega kehaline aktiivsus. 

Aprill on Eestis traditsiooniliselt südamekuu. 1993. aastal algatatud iga-aastane südamenädal taasiseseisvunud Eesti elanike südametervise parandamiseks on aja jooksul kasvanud südamekuuks. Sellest ajast on Eestis alla 65-aastaste inimeste südamesurmade arv vähenenud üle 50%. Vaatamata sellele on südamehaiguste koorem ühiskonnale ja riigieelarvele raske. Õnneks on südamehaigused hästi ennetatavad ja kõige efektiivsemad vahendid südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks on meie endi teha, muutes eluviisi tervislikuks.

Foto: Pixabay

Samal teemal


Terve südame valem

Südametervist kahjustavad oluliselt kõrge kolesterool, kõrgenenud vererõhk ja veresuhkru tase, kroonilised põletikukolded (näiteks halb hammaste tervis), alkohol, unehäired ja veel mitmed tegurid. Tervisliku elustiili peamised komponendid on regulaarne kehaline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, tubakatoodete vältimine, tervislik toitumine ja stressitaseme langetamine. Südametervise juhtimisel on jäme ots (üle 50%!) meie kätes.

Euroopa Kardioloogide Seltsi „Terve südame valem“ soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Uuemad uuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte intensiivsus. Seega aitab südant hoida ka väiksema intensiivsusega regulaarne liikumine.

Viimase aja uudiseks on see, et istumine kahjustab oluliselt südant ja veresooni. Rootsis tehtud uuringute alusel istub keskmine inimene 8–9 tundi päevas. Väga sarnane on olukord ka Eestis. Pika istumise käigus tekib kehas rida südant ja veresooni kahjustavaid muutusi (trombiohu tõus, lupjumise kiirenemine, ainevahetuse aeglustumine). Istumist nimetatakse „uueks suitsetamiseks“ seda just suitsetamisega südamele võrreldava kahju tekitamise rõhutamiseks. Seetõttu tuleb meeles pidada, et isegi üks kord nädalas tehtav tervisetreening ei kompenseeri eelnevate päevade puudujääki ega kaitse südant piisavalt. 

Foto: Pixabay

Stress on ohtlik

Ka psühhosotsiaalsed faktorid ja stress on südamehaiguste tekkes väga olulised põhjustades südame isheemiatõbe ja vererõhu kõrgenemist. Ida-Euroopa riikides on krooniliselt kõrge stressitase üks peasüüdlastest kõrges südamehaiguste levimuses ja niinimetatud terviselõhes Lääne-Euroopa riikidega.

Regulaarne kehaline aktiivsus alandab stressi ja avaldab soodsat toimet organismile väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb „halva“ ja suureneb „hea“ kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal, paraneb meeleolu. Lisaks  paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Seega teeme liikumisega oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa. Liikumist ja treeningut tuleks võtta kui meeldivat elukomponenti, mis parandab meie tervist. 

Foto: Pixabay

Pane liikumine päevaplaani

Liikumisharjumuse kujundamine on väga oluline lapseeas, vanemate eeskuju on alati tõhusam kui sõnad. Minnes sportima või jalutama on hea teha seda koos laste või lastelastega. Peamise põhjusena, mis takistab noorematel inimestel rohkem liikuda ja tervisesporti teha, tuuakse ajapuudus.

Ütlen veendunult iseenda ja paljude mu sõprade ning patsientide näitel, et liikumisest saadav lisaenergia muudab töö produktiivsemaks ning kvaliteetsemaks. Alustamiseks on vaja liikumine päevaplaani sisse planeerida. Edaspidi kompenseerub see ajakulu kuhjaga töö efektiivsuse tõusu näol. 

Eakamad toovad vähese liikumise põhjusteks valdavalt kõrge vanuse ja halvenenud tervise. Siiski on liikumine sama oluline ka vanematele ja kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele.

Foto: Pixabay

Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite ja antidepressantide) tarvitamise vajadust. Südamehaiguseid, hüpertooniatõbe, suhkurtõbe, osteoporoosi ja liigesehaiguseid põdevad patsiendid peavad liikumisstiilide ja liikumise intensiivsuse osas kindlasti nõu pidama oma arstiga.