Uudised

VAKTSIINIDE KÕRVALTOIMED: mitu inimest vajas haiguslehte, ühel tekkis kõriturse (16)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 19. aprill 2021 16:09
Foto: Erki Pärnaku
Eestis on 27. detsembrist kuni 19. aprilli hommikuni  tehtud 373 670 koroonavaktsiini doosi.

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal (12.-18.aprill) saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin, märgib Ravimiamet.

Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta.  Ravimiamet avaldab need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

Comirnaty

Eelmisel nädalal saadeti 31 teatist

27 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta

4 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta

Tõsiseid reaktsioone kirjeldati kahes teatises:

Kõriturse 7 minutit pärast 1. vaktsiiniannust, patsient vajas ravi ja paranes.

Minestamine, kukkumine ja koljutrauma 5. päeval pärast 1. vaktsiiniannust, patsient on paranemas (vajas töövõimetuslehte).

Foto: Jassu Hertsmann / Sotsiaalministeerium

Lisaks teatati 86-aastase südamehaigusega inimese surmast 6. päeval pärast 2. vaktsiinidoosi: vaktsineerimise järgsel ööl tekkisid maitsetundlikkuse häire, neelamishäire, higistamine, 2. päeval oksendamine, 3. päeval vererõhu langus ja kukkumine, patsient suri haiglas. Haiglas diagnoositi patsiendil südamelihase infarkt, mille tagajärjel tekkis äkksurm, seos vaktsiiniga ei ole arsti hinnangul tõenäoline, kuigi Ravimiameti hinnangul võis vedelikupuudus südamepuudulikkust ja infarkti teket soodustada.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati ninaverejooksu, vererõhu tõusu, herpese aktiveerumist, silmade valulikkust, ajutist hingamisraskust, alatemperatuuri, mäluhäireid ja ärevust, kuulmislangust, nahatundlikkushäireid, neelu tundlikkushäireid, polüneuropaatia ägenemist.

Töövõimetuslehte vajati 7 juhul 2–14 päevaks.

Moderna vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti kuus teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta.

Vaktsiini ebaefektiivsust* (haigestumist Covid-19 haigusesse) kirjeldati 1 teatises.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone, mh minestamist üldnähtude foonil 2. päeval.

Vaxzevria  (AstraZeneca vaktsiin)

Eelmisel nädalal saadeti 54 teatist, kõik 1. vaktsiiniannuse järgselt (2. annust on praeguseks tehtud üle 7500 doosi)

42 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta

12 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta

Tõsiseid reaktsioone kirjeldati kolmes teatises:

vaktsineerimisjärgne peavalusündroom koos valgus- ja helitundlikkuse tõusuga, patsient vajas haiglaravi.

ühe silma võrkkestaveeni tsentraalne sulgus 14. päeval pärast 1. vaktsiiniannust.

tahhükardia ja QT-intervalli pikenemine, patsient vajas ravi.

Foto: Martin Ahven

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone.

Lisaks kirjeldati täppverevalumeid, verevalumeid (mh silmas), emakaverejooksu, ninaverejooksu (ühelgi juhul vereliistakute arvu langust ei esinenud), nahatundlikkushäireid, astma ägenemist, vererõhu tõusu või langust, tasakaaluhäiret, tähelepanuhäiret, ärevust, kõhuvalu, vöötohatise teket, nägemisteravuse ajutist halvenemist, lihasjäikust, seljavalu.

Töövõimetuslehte vajati 5 juhul 2–11 päevaks.

Pea nõu arstiga!

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Massvaktsineerimine Tondiraba Jäähallis Tallinnas.Foto: Stanislav Moshkov

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.

Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid

Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

Koroonaviiruse massvaktsineerimine Sõle Spordikeskuses.Foto: Robin Roots

Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

* vaktsiini ebaefektiivsus

tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:

7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,

14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Moderna (Moderna) 2.doosi,

15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.

14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Kõrvaltoime on ohtlik/kahjulik ja soovimatu reaktsioon, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi (sh vaktsiini) manustamisega. Erinevalt kõrvaltoimest on kõrvalnäht igasugune soovimatu reaktsioon, mis tekib ravimi võtmise ajal olenemata hinnangust võimalikule seosele ravimiga.

Kogutavad andmed võimalike kõrvaltoimete kohta aitavad selgitada vaktsiini ohutusprofiili. Uute andmete lisandumisel täiendatakse vajadusel ravimiteavet – lisatakse kõrvaltoimeid, täpsustatakse hoiatusi ja vastunäidustusi.

Ravimiamet jälgib teatatud kõrvaltoimeid ja reageerib kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral. Teeme koostööd mitme eriala ekspertidega (sh viroloogid, infektsioonhaiguste arstid, perearstid) ja teiste EL riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega informatsiooni kiireks vahetamiseks, nõu pidamiseks ja juhiste kujundamiseks.

Samal teemal

19.04.2021
TEADLASED KINNITAVAD: meditsiinilisi ühekorramaske võib pärast kuumtöötlust uuesti kasutada
08.04.2021
KAS SEE VÕIB OLLA TROMBOOS? Toomas Asser toob välja olulised märgid, mida pärast vaktsineerimist jälgida
07.04.2021
KUIDAS VÄHENDADA RISKE: Euroopa ravimiamet arutab AstraZeneca vaktsiini ohutuse üle
06.04.2021
KÕRGE AMETNIK VÄIDAB: AstraZeneca vaktsiinil on otsene seos trombooside tekkega