Uudised

KAITSE RASKETE HAIGUSTE VASTU: huvi vaktsineerimise vastu on tõusuteel (14)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 24. aprill 2021 09:00
Foto: Erki Pärnaku
Paljudest rasketest tõbedest, nagu näiteks B-viirushepatiit, mumps ja difteeria, oleme küll kuulnud, kuid me ei tea, mis haigused need tegelikult on. „Põhjus, miks neist väga paljud midagi ei tea, on lihtne – tänu vaktsineerimisele on oluliselt vähenenud nakkushaiguste levik nii Eestis kui ka mujal maailmas,“ ütles Terviseameti peaspetsialist Irina Filippova.

Viimastel aastatel on  Eestis kasvanud vaktsineerimine gripi vastu, aga tõusuteel on ka kaitsesüstimine  teiste nakkushaiguste vastu.  „Eestis on gripi vastu vaktsineerimisega hõlmatuse näitaja nii vanemaealiste kui ka elanike seas üks väiksematest Euroopa Liidus. Siiski on vaktsineerimisega hõlmatus vanemaealiste seas viimaste aastate jooksul peaaegu kümme korda kasvanud (praegu 10,2 %, 2015. aastal 1,5%) ning elanikkonna seas seitse korda kasvanud (praegu 7,02%, 2015. aastal 1,0%). Kogu Eesti arstkond, sh Terviseamet on järjepidevalt teinud teavitustööd, et kasvatada inimeste teadlikkust vaktsineerimisest ja sellest johtuvalt on otsustanud üha rohkem inimesi end vaktsineerida,“ lausus Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova.

 2019. aastal võimaldati esimest korda tasuta gripivastast vaktsineerimist hooldekodudes. Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud gripist tingitud rasked tüsistused ja surmajuhud. „See efekt püsib tõenäoliselt aga vaid seni, kuni inimesed otsustavad kaitsesüstimise kasuks,“ sõnas Sadikova.

Foto: Raigo Pajula / Sotsiaalministeerium

Samal teemal

Tõusuteel ka teiste nakkushaiguste vastu vaktsineerimise

Üha enam vaktsineeritakse ka teiste nakkushaiguste vastu – 2019. aastal kasvas vaktsineeritute arv Eestis 28% võrreldes eelneva kahe aastaga. Vaktsineerimine on aidanud oluliselt vähendada raskete tagajärgedega haiguste levikut.

„Äge B-viirushepatiit, mumps, punetised ja difteeria on vaid mõned haigused, millest oleme küll kuulnud, kuid ei tea, mida need tegelikult endast täpselt kujutavad. Need on väga rasked haigused, mille tüsistused võivad olla karmid ning mis võivad lõppeda ka surmaga. Põhjus, miks neist täna väga paljud midagi ei tea, on lihtne – tänu vaktsineerimisele on oluliselt vähendatud nakkushaiguste levikut nii Eestis kui ka mujal maailmas,“ lausus Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemisel. See tähendab, et inimese keha suudab hiljem vastava haigusega kokku puutudes kahjulikud mikroorganismid enne nende massilist paljunemist hävitada. Nõnda takistab vaktsineerimine nakkuse levimist.

Foto: Erki Pärnaku

Ka noor organism vajab toetust

Näiteks on 2-aastaste laste läkaköha vastu vaktsineerimisega hõlmatus WHO soovitusel 90% ja Eesti keskmine oli 2020. aastal 91%, samas difteeria ja teetanuse puhul on WHO soovitus 95%, kuid Eesti keskmine hõlmatus immuniseerimisega 2-aastastel oli 91,1%. Kõige madalam on see Valga- ja Võrumaal.

„Väga oluline on meeles pidada, et vaktsiinid on väga tõhusad – tänu neile on teatud nakkushaigustesse haigestumine oluliselt vähenenud või üldse kadunud. Enamik lastele antavatest vaktsiinidest tekitavad 90–99% patsientides immuunsuse. Kui vaktsineeritud laps siiski nakatub, siis põeb ta seda haigust kergemal kujul,“ selgitas Filippova.

Foto: Raigo Pajula / Sotsiaalministeerium

Ohtlikud haiguse don ikka liikvel

Perearstide seltsi juhatuse liikme dr Karmen Jolleri sõnul on vaktsiinid muutnud maailma ajalugu. „19. sajandil oli käibel ütlus, et tõeliseks emaks saab naine alles siis, kui ta on matnud lapse. Tol ajal suri Eestis kuuendik lastest enne esimest eluaastat ja pooled enne neljateistkümnendat. Meie suureks kergenduseks on tänapäeval imikute ja laste surm ja raske haigestumine nakkushaiguste tõttu väga haruldane. Ometigi on mitmed maailma sajandeid hirmu all hoidnud nakkushaigused ka praegu liikvel ja on võimalik, et meie väike või täiskasvanud pereliige haigestub ohtlikku haigusesse. Seetõttu on äärmiselt oluline, et oskaksime teaduse ja meditsiini edulugu hinnata ja pidada oma laste kaitsmist vaktsiinidega iseenesestmõistetavaks. Lisaks kaitseme enda laste vaktsineerimisega ka kõiki neid väikesi ja suuri, keda raske haiguse põdemise tõttu vaktsineerida ei ole võimalik,“ lausus Joller.

 Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik, kuid otsuse tegemisel tasub kindlasti lähtuda tõenduspõhisest teadusest. Samuti tasub uurida, millised vaktsineerimised on juba tehtud, kas midagi vajaks uuendamist ning milliseid riske oleks mõistlik vaktsineerimise toel maandada. Nende kõigi osas oskab infot jagada perearst.