PESTA VÕI DESINFITSEERIDA? 8 kõige sagedasemat küsimust kätepesu kohta (1)

1. Kas peab kasutama antibakteriaalsete lisanditega seepi?

Uuringud on näidanud, et antibakteriaalsete lisanditega seebid ei ole käte pesemisel efektiivsemad pisikute eemaldamisel kui tavaline seep.

2. Kui kaua tuleb pesta käsi?

Uuringud näitavad, et umbes 15–30 sekundi jooksul käte pesemine eemaldab kätelt rohkem haiguste tekitajaid, kui käte pesemine sellest lühema aja jooksul. 

3. Kas käsi peab rätikuga kuivatama peale käte pesemist?

Jah, peab. Pisikud saavad hõlpsamini levida märjalt käelt, näiteks kui kätled kolleegiga. Parimat viisi käte kuivatamiseks senistest uuringutest ei selgu, kuid nii palju uuringud näitavad, et puhta rätiku või kuuma õhuga käte kuivatamine on kõige parem.

4. Kas tükiseep või vedelseep?

Pisikute eemaldamiseks nahalt sobivad hästi nii tüki- kui ka vedelseep.

5. Mida teha, kui vett on, aga seepi ei ole?

Sellisel juhul peske kindlasti käsi lihtsalt veega, proovige selle juures neid veidi rohkem hõõruda võrreldes seebiga pesemisega. Käte hõõrumine aitab eemaldada osa pisikuid käte nahalt, kuigi see pole nii tõhus kui seebiga pesemine.

6. Kas käte pesemisel on parem kasutada sooja või külma vett?

Üldiselt vahet ei ole. Vesi aitab tekitada seebivahtu ja käte pesemine sõltub sellest, kuivõrd korralikult te seebivahuga käsi hõõrute, mitte vee temperatuurist.

 7. Kas võib kasutada käte kuivatamiseks head vana kangast rätikut või ainult ühekordseid paberrätikuid?

Jah, võib, aga rätikuid tuleb regulaarselt vahetada ja mitte lasta olla kaua niisketena, mis võib luua soodsa keskkonda bakterite paljunemiseks.

8. Kas liigne käte pesemine on meie tervisele ohtlik?

See küsimus on eriti aktuaalne Covid-19 pandeemia ajal, mil naha antiseptikumite kasutamine muutus väga levinuks. Oletatakse, et liigne naha antiseptikumite kasutamine kahjustab normaalset naha mikrofloorat, mis kaitseb meid kahjulike pisikute eest.

Käte desinfitseerimine hävitab nii häid kui ka halbu mikroorganisme, mille tõttu jätab inimese naha mingiks ajaks (seni, kui desinfitseeriva aine mõju säilib) ilma loomuliku kaitseta. Selle tagajärgi ei ole veel põhjalikult uuritud, kuid üldine soovitus on kasutada naha desinfektanti võimalikult harva.

Näiteks pärast ühistranspordiga sõitmist või arsti külastamist oleks mõistlikum pigem naha kiirdesinfektanti kasutada, kuid piiratud inimeste arvuga töökohal, kodus ja suvilas tasub eelistada käte pesemist vee ja seebiga.