VIDEO | Kersna: distantsõppe tagajärgedega tuleb kohe tegeleda (23)

Härma sõnas, et oleme oranži ja punase ohutaseme piiril, sest meil on jätkuvalt kõrge surmade arv. Ta lisas, et eelmisel nädalal lisandus viis protsenti vähem nakatunuid kui ülemöödunud nädalal, mis näitab nakatumistaseme langemist. Siiski ta tõdes, et Ida-Virumaal, Põlvamaal, Valgamaal ja Tartumaal on haigestumine juba ka kasvutrendis ning kui Harjumaal püsib nakatumiskordaja 0,9 lähedal, siis ülejäänud Eestis on see väga lähedal 1-le.

Härma sõnutsi võiks nakatumise number stabiliseeruda 200–300 juures, sest sellel haigestumise tasemel ei ole haiglaravile olulist koormust.

Härma ka ütles, et 50+ vanuserühmas peaks jõudma vaktsineerituse ja läbipõdemise tase 60 protsendi juurde jaanipäevaks – seni tuleb aga hoida nakatumisi 300 ringis.

Terviseameti esindaja sõnul on praegu keskmine haiglaravil olev patsient 66aastane, veedab intensiivravil keskmiselt 18 päeva ja üldravis kaheksa päeva, edasi viiakse COVID-19 järgsele ravile. Härma ka tõdes, et koormus haiglatele hakkab vähenema ning plaaniline ravi on järjest taastumas. Ühtlasi lõpetavad tööd ka lisabrigaadid, sest kiirabikutsete arv on muutumas tavapärasemaks.

Eelmisel nädalal tuvastati 65 koroonaviiruse juhtu, mis toodi reisidelt. Härma sõnas, et pooled nakatumised tuvastati piiril, pooled hiljem. „Üks test ei ole piisav,“ ütles Härma, nentides, et eneseisolatsioonist tuleb jätkuvalt kinni pidada.

Eelmisel nädalal tuvastati ka kaks India tüve varianti, mis olid mõlemad sisse toodud juhud, ent üldjuhul saab öelda, et India tüvi allub vaktsiinile, mis hoiab ära rasked haigestumisjuhtumid.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles, et Eesti õpilased on olnud distantsõppel väga pikka aega ning sellel on tagajärjed, millega tuleb kohe tegeleda. Ta siiski rõhutas, et õppetööd tuleb korraldada meetmeid rakendades. Kersna soovitas ilusate ilmade puhul õppetööd võimalikult palju õues läbi viia.

Kersna sõnas, et tema teadmiste järgi on 80% õpetajatest vaktsineeritud kahe doosiga. Nendele, kes ei ole vaktsineeritud, tehakse kiirteste. Kiireste peaks jaguma kord nädalaks testimiseks koolivaheaja alguseni. Kokku on ministri sõnul vaktsineerimata 40 protsenti üldhariduskoolide õpetajatest.

Kersna ka lisas, et õppetöös peaks planeerima vaheaegu selliselt, et kõik lapsed ei liiguks samal ajal koolimajas ringi. Ta sõnas, et hästi oluline oleks, et klassid hoiaksid omaette.

Kersna tõdes, et neile on tulnud palju kirju lapsevanematelt, kes soovivad distantsõppe jätkamist. Ministri sõnutsi tuleb distantsõppe võimaldamine kokku leppida kooliga.

Ajakirjanike küsimusele, miks teatri- ja kinosaalid avatakse 24. mail, aga spaad nädal hiljem, vastas Kersna, et spaade probleemiks on riietusruumid, kus inimesed tulevad kokku ja on tihtipeale väga lähestikku, mis teeb sellest suurema riskikoha kui teatri- ja kinosaalid.

Ida-Virumaa olukorra kohta märkis Härma, et sellega jäädakse veel mõnda aega tegelema. Nakkuse levik on seal seotud peamiselt töökohtade ning samuti on madal vaktsiiniga hõlmatus. Härma sõnul on maakonnas erinevad vaktsineerimist propageerivad meetmed, eelkõige töökohtadel kaitsepookimine. Tema sõnul võib see meede töötada ning sellele antakse ka võimalus.