Uudised

VABADUS JA VASTUTUS: kas vaktsineerimata inimest saab töölt lahti lasta?  (75)

Ants Nõmper, vandeadvokaat, 14. mai 2021 10:42

Koroonaviiruse massvaktsineerimine Sõle spordikeskuses.

Foto: Martin Ahven

Selle artikli pealkirjas oleks võinud olla sõna „sundvaktsineerimine“. Niimoodi oleks kindlasti soovitanud meediaala asjatundjad, sest hirmutamine ja negatiivsus müüb.

Sõnasse „sundvaktsineerimine“ on konflikt sisse kirjutatud ja see sõna tõmbab tähelepanu; vaktsineerimisvabadus jätab aga üsna külmaks, sest me oleme vabadustega harjunud ega panegi neid tähele. Aga minu eesmärk ei ole kedagi šokeerida, vaid rääkida asjast õigete sõnadega ja õige pealkirja all.

Mida ütleb seadus?

Samal teemal

Põhiseadus kaitseb igaühe õigust otsustada enda ravi üle. Selles on ainult kaks erandit. Üks erand on seotud vaimuhaigustega ja teine erand eriti ohtlike nakkushaigustega. Ainult nendel kahel juhul on seadusandja otsustanud, et patsiendi enda ja ühiskonna teiste liikmete kaitsmiseks on lubatud patsienti ravida ilma tema nõusolekuta. Seda nimetatakse sundraviks ja see toimub kohtu järelevalve all. Rohkem sundravi võimalusi ei ole.

Kui kedagi siiski ravitakse kardioloogias tema tahte vastaselt või tehakse vähiravi talle vastu tahtmist, siis on tegemist patsiendi tervise kahjustamisega ja selle eest on ette nähtud vanglakaristus.

Hiljuti esitati Riigikogu menetlusse eelnõu sundvaktsineerimise keelustamiseks. Tegu on täiesti asjatundmatu ja üleliigse eelnõuga. Eestis pole kedagi sundvaktsineeritud ega pole ka kuulnud, et Euroopas oleks aset leidnud sundvaktsineerimist.

Isegi kui kedagi tahtevastaselt kinni võtta ja talle vaktsiinisüst manustada, siis ei pea keegi muretsema, et sellise teo tegija karistusest pääseks. Nagu juba kirjutasin, on selline teise inimese tervisesse sekkumine juba karistatavaks kuulutatud.

„Eestis ei ole sundvaktsineerimist, küll aga on meil vaktsineerimisvabadus,“ ütleb Ants Nõmper.

Foto: Erakogu

Vaktsineerimisvabadusest

Eestis ei ole sundvaktsineerimist, küll aga on meil vaktsineerimisvabadus. Meil kõigil on õigus ise otsustada, millal, mille vastu ja millega me ennast vaktsineerida laseme. Loomulikult saame oma valikuid teha ainult ametlikult turule lubatud, faktiliselt ja rahaliselt kättesaadavate vaktsiinide vahel.

Õiguskantsler Ülle Madise rõhutas juba oma ametiaja alguses, et vabadusega käib alati kaasas vastutus. „Vabadus on võimalus teha valikuid ning vabadus on vastutus“. Meil on vabadus teha valikuid, aga neid tehes peame arvestama ka valikute tagajärgedega ehk vastutusega selle eest, mida meie valikud kaasa toovad.

Meil on õigus tarbida tubakatooteid, kuid seejuures peame leppima suurenenud vähitõenäosusega. Meil on õigus olla tugevalt ülekaaluline, kuid paraku talume siis sellega kaasnevaid terviseprobleeme ja muid ebameeldivusi. Meil on õigus mitte minna hambaarsti juurde ja vastutame siis oma hammaste lagunemise eest. Meil on õigus ennast mitte vaktsineerida lasta ja võtta endale risk haigestuda. Aga mis saab siis, kui meie valikuvabaduse tagajärjed ei piirdu ainult meie enda elu ja tervisega, vaid panevad ohtu ka mõne teise inimese elu või tervise?

Massvaktsineerimine Tondiraba Jäähallis Tallinnas. AstraZeneca vaktsiinFoto: Stanislav Moshkov

Vaktsineerimisvastutusest

Sellises olukorras ei ole ühtset ja ainuõiget lahendust. Ühelt poolt kostavad hääled no jab, no job ehk ilma vaktsineerimata tööle ei saa. Teised peavad igasugust mittevaktsineeritute õiguste piiramist ja vaktsineeritutele eeliste andmist diskrimineerimiseks. Tõde on kusagil kahe äärmuse vahel.

Õiguspärane on Tallinna Kiirabi soov kaitsta patsiente ja lõpetada tööleping nende vaktsineerimata töötajatega, kellele ei ole võimalik patsientidega mittekokkupuutuvat tööd pakkuda. Kiirabi on põhjendanud veenvalt, miks muud abinõud ei ole piisavad ning arvestanud ka sellega, et vaktsiinid on kättesaadavad ja mittevaktsineerimiseks ei ole meditsiinilisi vastunäidustusi.

Lisaks tuleb arvestada, et patsientidena ei saa me valida aega, millal me kiirabi vajame, ega ka kiirabiteenuse pakkujat. Ühtlasi ei ole kõigil patsientidel Eestis veel õnnestunud vaktsiini saada ehk me ei saa ennast ka ise veel kaitsta.

Aga sellepärast, et sealne olukord on tervishoiusektorist erinev. Esiteks ei ole laste tervis koroonaviirusest niivõrd ohustatud ja teiseks on seal viirusohu maandamiseks ka muid võimalusi (distantsõpe).

Eeltoodu ei tähenda, et õpetajad ei peaks ennast vaktsineerima. Õpetaja on ju lisaks teadmiste edasiandjale ka eeskuju ning väga raske on lapsel aru saada, kui õpetaja sõnad ja teod lahku lähevad. Kindlasti ei aita õpetajate poolt vaktsineerimisest keeldumine kaasa ei teadmistepõhise Eesti edendamisele ega ka viiruse leviku piiramisele. Seepärast peaks õpetaja oma vaktsineerimisvabadust eriti vastutustundlikult teostama.

Õpetajate vaktsineerimine Saksa Gümnaasiumis.

Foto: Erki Pärnaku

Kas töölepingut saab lõpetada?

Tegelikult ongi üsna vähe olukordi, kus vaktsineerimisvabaduse teostamine ehk vaktsiinist keeldumine tooks vastutusena kaasa töölepingu lõpetamise. Näiteks supermarketi kassapidaja vallandamine mittevaktsineerimise tõttu oleks õigusvastane. Arvestades hea tööjõu nappust Eestis, siis ma ei arva, et tööandjad kergekäeliselt vaktsineerimata töötajate vallandamise teed läheksid. Küll aga võivad tööandjad hakata andma vaktsineeritutele eeliseid nii vabade päevade kui ka muude hüvede näol. Parafraseerides laulusõnu – head töötajad, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm.

Eestis ei ole seega põhjust rääkida sundvaktsineerimisest, vaid vaktsineerimisvabadusest. Kedagi ei hakata vägisi vaktsineerima. Küll aga peame teadvustama, et vaktsineerimisvabaduse teostamine keeldumise vormis toob kaasa vastutuse.

Keelduja vastutab nii enda kui ka oma lähedaste võimaliku nakatamise eest ning äärmuslikel juhtudel, võib mittevaktsineerituga ka töölepingu lõpetada juhul, kui muul viisil ei ole võimalik viiruse leviku ohtu maandada.

Euroopa Inimõiguste Kohus läks hiljuti veelgi kaugemale ja lubas Tšehhimaal piirata ka vaktsineerimata laste võimalusi koolis ja lasteaias käia ning trahvida selliste laste vanemaid, kes lapsi vaktsineerida ei luba. Vabadus ja vastutus käivad käsikäes, nii ka vaktsineerimise puhul.

Dr. Iur Ants Nõmper on Ellex Raidla juhtivpartner, HealthFounders mentor