Kui nahk hakkab kipitama, punetama või nägu läheb paiste, tuleb toode kohe rohke veega maha pesta ja vajadusel võtta allergiarohtu.

Foto: Vida Press
Hea nõu
18. mai 2021, 06:00

NAHK KIPITAB? Ülitundliku nahaga peab selliseid aineid kindlasti vältima!

Kosmeetikatooted on kujunenud meie argielu osaks, mis panevad meid end enesekindlalt tundma. Ent paljude inimeste jaoks ei ole õigete vahendite leidmine niisama lihtne. Hinnanguliselt kümnendikul maailma elanikkonnast on allergia mõne kosmeetikatoote suhtes.

Ilutööstuses kasutatakse nii looduslikke kui ka keemilisi toimeaineid, kuid enamik neist on allergeenid, selgitas Laboratorios Babé tootejuht Hurmi Krikk. Seepärast peavad kosmeetikatootjad kõikidele oma pakenditele panema ka koostisosade nimekirja, mida ülitundliku nahaga inimesed peavad täpselt jälgima.

Eriti hoolikas tuleb olla lõhnaainete osas, sest need tekitavad kõige tõenäolisemalt allergilist reaktsiooni. Enimlevinud lõhnaained, mida tuleks vältida, on amüültsinnamaal, tsinnamaal, heksüültsinnamaal, limoneen ja linalool.

Sagedased allergeenid on ka erinevad metallid ja parabeenid. Tootevalikus aitab orienteeruda ka Eesti allergialiidu märgis, millega on tähistatud allergikutele sobivad tooted.

Foto: Pixabay

 Hüpoallergeensed tooted

Kui tead või kahtlustad, et sinu nahk võib olla ülitundlik või allergiline, soovitab Krikk valida dermatoloogiliselt testitud hüpoallergeenilise toote.

Mida see tähendab? Hüpoallergeensetes kosmeetikatoodetes on allergeenid miinimiumini viidud, mistõttu tekitavad need vähem ärritavaid reaktsioone ning sobivad haprale või allergiariskiga nahale.

 Ülitundlik nahk ei pruugi alati tähendada allergiat. Allergilise reaktsiooni tunneb ära selle järgi, kui mingi kindel aine nahal ärritava reaktsiooni tekitab. Allergia sümptomiteks on punetus, sügelus, turse, lööve. Näonahal, mis on eriti õrn, võib reaktsioon olla kohene, selgitas Krikk.

 „Enne kosmeetikatoote ostmist peaks inimene teadma, kas tema nahk on ülitundlik või allergiline. Väga tähtis on leida need tegurid ja toimeained, millele nahk reageerib," rääkis ta ning täpsustas, et apteekides on üldjuhul müügil dermatoloogiliselt testitud kosmeetika, mis sobib nii tundlikule nahale kui ka allergikutele. Näiteks võiksid allergikud tavalise näopuhastusvahendi asemel kasutada õliseepi ja tundlikule nahale mõeldud mitsellaarvett, keha jaoks pesemisõli ning ärritusvastast kreemi.

Foto: Pixabay

 Tunne oma nahka

 Alati ei saa aga kindel olla, et toode nahal reaktsiooni ei tekita. Selleks, et toote sobivuses kindel olla, soovitab Krikk kindlasti enne kosmeetika soetamist küsida apteegist testrit ning seda kodus katsetada. Ent ka siis ei tohi tundmatut toodet otse näonahale panna. Alustama peaks randme siseküljelt. Kui nahk tundub normaalne ja reaktsiooni ei tekkinud, siis võib toodet kanda juba kaelapiirkonda ning seejärel väikeses koguses näole.

 Kui nahk hakkab kipitama, punetama või nägu läheb paiste, tuleb toode kohe rohke veega maha pesta ja vajadusel võtta allergiarohtu. Sellisel juhul ei ole mõtet seda järgmisel päeval uuesti proovida ja nahka rohkem ärritada, vaid valida teine hooldusvahend. Kui te ise ei suuda allergia põhjustajale jälile saada, siis tuleb kindlasti pöörduda arsti poole allergiatestiks. Arst või apteeker oskab anda nõu ka edasise tootevaliku osas.

 Argine nahahooldus võiks olla värvitu ja lõhnatu. Kui nahk on allergiline, ei tohiks tooteid kergekäeliselt vahetada. Kui seda teha, siis üks toode korraga, soovitab Krikk. Nõu võib küsida apteekritelt, kes aitavad leida sobivad vahendeid.