Koroonavaktsineerimisele saavad nüüd registreeruda ka 30–39aastased, ent vaktsiinitarnete ebakindlus lükkab edasi nooremate võimaluse (38)

Pfizer on ära kinnitanud 17. ja 24. mai tarnitavad vaktsiinikogused, mis on vastavalt 42 000 ja 43 000 doosi. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik rääkis Õhtulehele, et kinnitus puudub 31. maiga algava nädala ja järgmiste juuninädalate tarnekoguste osas. „See on üks põhjuseid, miks oleme otsustanud avada laiema vaktsineerimisvõimaluse esmaspäeva õhtul, hinnanguliselt kell 19,“ räägib Kiik.

Minister loodab, et esmaspäeva õhtuks on Eestil täpsemad andmed Pfizer Biontechi tarnete kohta ja tervishoiuasutused on jõudnud avada vaktsineerimisaegu.

Covid-19 vaktsineerimise töörühma kommunikatsioonijuht Gea Otsa täpsustas, et esmaspäeva õhtul avanevad vaktsineerimise ajad tulevadki juunikuusse.

Küll aga avatakse vaktsineerimisvõimalus 30aastastele ja vanematele juba laupäeval. Seda tehakse Kiige sõnul koormuse hajutamiseks digiregistratuuris, et teiste tervishoiuteenuste soovijad ei jääks pikka ootejärjekorda.

Vaktsiinitarnete ebakindlus

Probleem tekkis sellest, et Pfizer otsustas Euroopa riikide tarneid kinnitama hakata kahe nädala kaupa. „Korraga kinnitatakse kahe nädala tarned ehk esmaspäeval öeldakse, kui palju vaktsiine tuleb kahe nädala jookul,“ räägib Kiik. Pfizer on lubanud aasta teises pooles tuua tarneid ettepoole. „Arusaadavalt peab ettevõte nüüd oma vaktsiinitootmisvõimsust tõstma, aga ma ei ole kõikide tehniliste nüansidega kursis,“ lisab Kiik.

Eesti jaoks on oluline, et juunikuusse lubatud tarnete suurused jäävad paika. Senimaani on Pfizer Biontechi tarned olnud kõige kindlamad, ent täit kindlust pole senini. „Loodame, et see usalduslik suhe jätkub ja lõplikud tarnekogused ei erine algsest infost,“ ütleb Kiik.

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul on praegu koroonavaktsineerimistele piisavalt palju vabu aegu – reedel kell 16 oli järgmisteks nädalateks saadaval ligi 8300 aega üle Eesti.

Küll aga vähendab tekkinud olukord pikaajalist kindlust uute vaktsineerimisaegade avamisel. „Kui algne plaan oli avada võimalikult palju aegu juunikuusse, siis nüüd, olukorras, kus tootja kinnitab ära kahe nädala tarnegraafiku, ei saa me aegu nii pikalt ette avada,“ ütleb Kiik. „Peame olema veendunud, et me inimestele tühje aegu ei müü.“

Gea Otsa kinnitab, et kõik, kes on senimaani vaktsineerimiseks aja broneerinud, sellest võimalike tarneraskuste tõttu ilma ei jää. „Aegu ongi selleks digiregistratuuris vähe, et me ei ole tahtnud võtta riski, et kui tarnega midagi juhtub, peame hakkama inimestele ütleme, et tegelikult ei saa [vaktsineerida]. Need inimesed, kes on hetkel aja kinni pannud, võivad rahulikud olla,“ sõnab Otsa.

Marek Seeri sõnul tuleb kindlasti eelolevatel päevadel digiregistratuuris järjekorras oodata, sest inimeste huvi vaktsineerimise vastu on suur. „Eilne (neljapäevane - toim.] kogemus 40+ vanuserühmale broneerimise võimaldamisega näitas aga, et kui mõned tipptunnid välja arvata, siis aeg, mis inimesel tuleb digiregistratuuri sisse logimiseks oodata, on alla tunni. Ja õhtul ning järgmisel päeval sai juba rahulikult vaktsineerimiseks aega valida ilma igasuguse järjekorrata.“ Keskmine ootejärjekord oli neljapäeval 30 minutit, pikim 104 minutit.

Et koormust digiregistratuurile vähendada, paluvad vaktsineerimise korraldajad arvestada, et neil inimestel, kes on juba esimese doosiga vaktsineeritud, ei tule enam uut aega broneerida. Neile on teise kaitsesüsti tegemise aeg juba antud esimese doosi vaktsineerija juures. Ka neil, kes on koroonaviirust juba põdenud, pole samuti põhjust kiirustada – soovituslik on vaktsineerida ühe doosiga mitte varem kui 6 kuud pärast tervenemist.

Uued vaktsiinitarned saabuvad Eestisse igal nädalal ning mai- ja juunikuu jooksul saavad kõik soovijad esimese doosi COVID-19 vaktsiini.

Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 391 119 inimest, mis on 36,42 protsenti täisealisest elanikkonnast.