Uudised

Vaktsineerimisele saavad registreerida kõik 16aastased ja vanemad. Artikkel ilmus algselt 17. mail kell 8.56, täiendatud kell 13.24, 19.43 ja 23.25.

Esmaspäeva õhtul lisandus Covid-19 vaktsineerimisele 25 000 aega, digiregistratuuri järjekorras ootab üle 60 000 inimese (16)

Toimetas Hindrek Pärg, 17. mai 2021 23:25

Vaktsineerimine Covid-19 vastu.

Foto: Stanislav Moshkov

Esmaspäeva õhtul kell 19 avanesid Covid-19 vastu vaktsineerimiseks aja broneerimine kõigile vähemalt 16aastastele inimestele. Digiregistratuuri lisandus ca 25 000 uut aega, ent juba päeval oli probleemi süsteemi toimimisega. Õhtul kella 23.20 paiku oli järjekorras ootamas üle 62 000 inimese.

Esmaspäeva õhtul avanenud ca 25 000 aega on enamuses juunikuusse. Huvi vaktsineerimise vastu on aga suur – järjekorrad patsiendiportaali sisse saamiseks on pikad.

Homsest saab vaktsineerimisele registreerida ka kõnekeskuse numbril 1247, millega soovitakse vähendada koormust digiregistratuurile.

Kella 23.20 paiku ootas järjekorras üle 62 000 inimese.

Samal teemal

Kella 11 paiku oli patsiendiportaal maas ning digilugu.ee portaalis peatati ka järjekorras ootamine.

„Suure koormuse tõttu pidime kasutajate arvu piirama ja järjekorra peatama ning teeme seda vajadusel veel,“ ütles Õhtulehele tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) kommunikatsioonijuht Karilin Engelbrecht. „Palume mitte tulla inimestel lihtsalt huvi pärast vaatama, kui pikk on järjekord, sellega väheneb broneerimise võimalus neil, kellel selleks päriselt soov ja vajadus on.“

Õhtul, kui avanes vaktsineerimisele registreerimise võimalus ka 16aastastele ja vanematele, piiras TEHIK broneeringu tegemise aja 20 minutile, pärast mida logitakse inimene automaatselt süsteemist välja.

„Tuleb aru saada, et digiregistratuur ei ole selliseks koormuseks ehitatud. Ja tegemist ei ole ka eraldiseisva süsteemiga – digiregistratuuriga on omakorda seotud haiglate süsteemid, mis samuti ei ole sellise koormuse jaoks mõeldud. Iga kord, kui inimene teeb üle Eesti otsingut vaktsiinide kohta, läheb see päring kõigi haiglate IT-süsteemidesse,“ sõnas Engelbrecht.

TEHIKu arvutuste kohaselt oleks süsteemide täiendavad ülalhoiukulu ca 15 miljonit aastas, kui digiregistratuuri saaks kasutada korraga 20 000 kasutajat. „Sellel lisanduks veel haiglate süsteemide arendamise ja ülalpidamise kulud. See ei oleks kuidagi mõistlik maksumaksja raha kasutamine. See on ühekordne vajadus. Palume kõigilt kannatlikkust, mõne päevaga on suur tung möödas,“ ütles Engelbrecht.

Kella 13.30 paiku oli ootejärjekord uuesti pausile pandud – ligipääsu ootas üle 26 000 inimese.

Ootejärjekord patsiendiportaalis kell 11.24.

Foto: Ekraanitõmmis/Erakogu

Lähipäevil avaneb võimalus registreerida vaktsineerimisele ka keskse telefoninumbri vahendusel. Vaktsineerimise koht ei ole seotud inimese ametliku elukohaga – kõik võivad endale broneerida aja endale sobivasse piirkonda üle Eesti. Suurem osa lisanduvust 25 000 ajast tuleb juunikuusse ning aegu lisatakse edaspidi jooksvalt vastavalt vaktsiinide saabumisele.

Vaktsineerimise korraldajad paluvad inimestelt kannatlikkust – esialgu on aegu pakkuda vähem, kui on soovijaid, kuid järgmistel nädalatel vaktsiinitarned suurenevad ning mai- ja juunikuu jooksul saavad kõik soovijad esimese kaitsesüsti.

Esmaspäevast töötab Tallinnas vaktsineerimiskeskus kultuurikeskuses Kaja (Mustamäel) ja teisipäevast Tondiraba spordihallis (Lasnamäel). Ida-Virumaal töötavad vaktsineerimiskeskused Kohtla Järvel, Ahtmes ja Narva haiglas. Pärnus jätkatakse vaktsineerimist senisest suuremas mahus ravispaahotellis Tervis ja haigla hoones. Tööd jätkab juba tegutsev vaktsineerimiskeskus Tartus A. Le Coqi spordihoones. Vastavalt vaktsiinide tarnele ja inimeste huvile võidakse avada ka uusi vaktsineerimiskeskusi.

Lisaks jätkavad vaktsineerimisega maakondlikud haiglad ja mitmed eratervishoiuteenuse osutajad. Perearstid jätkavad eeskätt riskirühmade ja eakate vaktsineerimisega ning teiste dooside manustamisega, kuid vanemaealised ja riskirühma kuuluvad inimesed võivad endale soovi korral aja broneerida ka mujale.

Need, kellel, on esimene vaktsiinidoos juba saadud, saavad teise doosi samas kohas, kus esimese. Näiteks inimestele, kes said esimese doosi vaktsineerimistalgute korras Tallinnas Sõle spordihoone keskuses, tehakse teise doosi ajaks sealne keskus taas lahti.

Inimestel, kes on COVID-19 juba läbi põdenud, tuleks immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel teha üks vaktsiinidoos ja mitte varem kui 6 kuud pärast tervenemist.

Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 401 317 inimest, mis on 37,4 protsenti täisealisest elanikkonnast.