Hea nõu

VIDEO | Kas päevitada ennast enne suve solaariumis jumekaks? Nahaarst: palun ärge tehke seda! (5)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 26. mai 2021 07:00
Foto: Vida Press / Youtube / Dr Bret

Kas enne suvist päevitamist või puhkusereisi võiks käia solaariumis, et saada nahale juba kerge jume peale? Kas vastab tõele väide, et solaarium tapab  koroonaviiruse ära? Nahaarst Bret Kaldvee teeb selgeks kogu tõe solaariumitest.

Inimesed küsivad sageli, kui ohtlik on solaarium, mitmendast korrast algab selle ohtlikkus? „Solaarium on ohtlik juba esimesest kasutuskorrast,“ kinnitab dr Kaldvee.  

Inimesed, kes käivad solaariumis korra kuus või aastas või enne suve, lohutavad ennast uskumusega, et nii harva käimine ei tee kindlasti nahale midagi halba.

Dr Kaldvee sõnul räägivad uuringud midagi muud. „Inimesed, kes on käinud solaariumis enne 35. eluaastat, suurendavad oma tõenäosust melanoomi haigestuda 75% võrra. Samuti on uuringud näidanud, et vaid üks kord elus solaariumis käimine tõstab riski haigestuda melanoomi 20% võrra, basalioomi haigestumise tõenäosust 29% võrra ja lamerakkvähki haigestumist isegi 67% võrra.

„Nii et solaarium on ohtlik juba esimesest kasutuskorrast,“ rõhutab dr Kaldvee.

Foto: Erakogu

Samal teemal

Dr Kaldvee on pannud tähele, et vahel reklaamitakse nn tervislikumaid solaariume. Kas sellised on tõesti olemas?  „Absoluutselt mitte!“ kinnitab nahaarst.  Tema sõnul üritavad solaariumiketid väga sageli siduda oma teenuseid sõnadega tervis, nahatervis, D-vitamiin.

Aga kas solaariumist saab siis D-vitamiini? „D-vitamiini saab solaariumitest väga-väga väikeses koguses.  Me ei saa sealt kindlasti piisavalt D-vitamiini.“ Dr Kaldvee sõnul elame me sellisel laiuskraadil, kus D-vitamiini tuleb juurde võtta. „Soovitan enamikule patsientidest D-vitamiini juurde võtta vähemasti septembrist maikuuni, sest keskmine eestlane kannatab selle vitamiini vaeguse all.“

Samuti reklaamitakse nn D-vitamiini solaariumi, kus sa ei saa jumet, küll aga D-vitamiini. Lubatakse, et seal on sensorid, mille tõttu on päikesepõletus välitatud. „Kuid päikesepõletus ei arene momentaalselt,“ selgitab nahaarst. „Nahapõletus tekib tund kuni 24 tundi pärast kokkupuudet UV-kiirgusega. Keskmiselt 6–24 tunnil tekib nahapõletuse tunne. Mitte ükski sensor, mis on solaariumites justkui meie turvalisuse jaoks pandud, ei suuda kunagi anda teavet, kas me saame põletuse või mitte.  Lisaks on uuringud näidanud, et pooled solaariumikasutajatest saavad ühel või teisel ajahetkel nahapõletuse. Kahjuks käivad nahapõletus ja solaariumid väga sagedasti käsikäes.“

Foto: Vida Press

Aga kas solaarium võiks meid kaitsta koroonaviiruse eest? „Ei!“ annab dr Kaldvee ühese vastuse, viidates teadusuuringutele.  „Reklaamida, et käige solaariumis, siis saate D-vitamiini ja see kaitseb teid koroonaviiruse vastu, on pehmelt öeldes kuritegelik.“

Tema sõnul ei mõju sellised lubadused halvasti ainult nahatervisele, vaid võivad panna osa inimesi ka põhjendamatu riski alla, kui nt kergete koroonasümptomitega inimene läheb solaariumisse, kuna usub, et see turgutab immuunsüsteemi.

Solaariumis kasutatakse kreeme. Missugust kaitset pakuvad need? „Need annavad täpselt null kaitset nahale  solaariumiseansi vältel,“ kinnitab dr Kaldvee. „Solaariumikreemide mõte on see, et te saaksite võimalikult intensiivse jume. Solaariumikreemid ei kaitse nahka ei põletuse ega vananemise eest. Kui panete enne seanssi kreemi peale ja mõtlete, et olete siis rohkem kaitstud – absoluutselt mitte!“

Kas enne suve või päikesereisi oleks mõistlik saada solaariumist jume, baaspäevitus, et nahka kaitsta? „Absoluutselt mitte!“ on nahaarst kindel.  „Palun ärge tehke seda! Kaitset see päikesepõletuse eest ei anna. Palun ärge minge enne soojamaareisi või suve solaariumisse, sest see ei anna nahale mittemingisugust kaitset. See on vale reklaam, täielik müüt.“

Vaata videost põhjalikumaid selgitusi!