Uuring: 78 protsenti Eesti inimestest suhtub COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse positiivselt (6)

44% küsimusele vastanutest on juba vaktsineeritud ning 22% soovib kindlasti vaktsineerida. Küsimustele vastanutest 19% arvas, et ilmselt ei vaktsineeri. Positiivne suhtumine vaktsiinidesse on pidevalt tõusnud alates jaanuari algusest, mil 63% inimestest suhtus vaktsineerimisse positiivselt. Vastumeelsus vaktsineerimise suhtes on suurim 25–49aastaste ning mitte-eestlaste seas, regionaalses võrdluses Kirde-Eestis.

„On positiivne, et huvi vaktsineerimise vastu jätkuvalt kasvab. Tõenäoliselt on kõhklejaid vaktsineerimise poolt otsustama kallutanud ka vaktsineerimise vanusepiiride kaotamine ja vaktsineerimistõendi kasutuselevõtt. Puhkuste aeg läheneb ning inimesed soovivad taas vabamalt ringi liikuda, mida võimaldab vaktsineerimine,“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart.

Küll aga on võrreldes mai algusega kuu teises pooles ohutunne koroonaviiruse leviku suhtes langenud: mai alguses hindas olukorda kriitiliseks 33%, praegu on nende inimeste osakaal langenud 19 protsendini. Samas leiab 62%, et kuigi terav kriis möödas, on ohutusabinõude järgimine jätkuvalt oluline ning vaid 6% usub kriisi täielikku möödumist. Kõrgeim oli elanike ohutunne märtsi keskpaigas, mil olukorda nägi kriitilisena 81% elanikest. Jätkuvalt suhtuvad olukorda keskmisest tõsisemalt vanemaealised, eestlastest peab olukorda kriitiliseks 22% ja muust rahvusest Eesti elanikest 14%.

Kehtivaid ametlikke koroonapiiranguid peab asjakohaseks 47% inimestest. Võrreldes mai algusega on piirangute karmistamise pooldajate hulk oluliselt vähenenud (32->19%) ning piirangute leevendamise toetajate hulk suurenenud (23%->30%). Elanikest 69% (viimati 73%) järgib enda sõnul kõiki viiruse leviku piiramiseks antud suuniseid, 20% järgib enamikku suunistest (viimati 17%), 6 protsenti järgib mõningaid reegleid ning 4% suuniseid ei järgi.

Valdav osa Eesti inimestest tunnetab oma rolli viiruse leviku piiramisel – 77% usub, et nende käitumisest sõltub see, kui hästi õnnestub Eestis viiruse leviku piiramine. 62% inimestest on valmis koroonaviiruse ohutusreeglite rikkumist nähes piirangute eirajale märkuse tegema, märtsi alguses oli nende inimeste osakaal 67%.

Küsitletutest 14% märkis, et on olnud koroonaviirusega nakatunud, 13% on olnud nakatunuid leibkonnaliikmete seas ning 18% on olnud mõne mitte-leibkonnaliikmest nakatunu lähikontaktne. Elanikest 41% pole olnud lähikontaktne, kuid tunneb isiklikult kedagi, kes on olnud nakatunud. Mitte-eestlastest on enda sõnul olnud nakatunud 19% ja eestlastest 12%. Regionaalses võrdluses on nende inimeste osakaal, kes on olnud nakatunud, kõrgeim Tallinnas (18%) ning Kirde-Eestis (17%).

75% vastanutest on enda sõnul kogenud viimase 30 päeva jooksul stressi, sh 29% on kogenud stressi suurel määral. Võrreldes mai algusega elanike stressitase muutunud ei ole. Stressi tase on kõrgem nooremates vanuserühmades, sealjuures 15–24aastastest on suurel määral stressi kogenud enam kui pooled (53%). Keskmisest sagedamini kogevad stressi õpilased/üliõpilased, töötud ja suurtes toimetulekuraskustes inimesed. Mure viirusega nakatumise pärast on võrreldes aprilliga nüüd langenud, kuid on jätkuvalt 42% inimeste jaoks üheks peamiseks stressi allikaks.

Vaimse tervise probleemidest oli depressiooni tunnuseid 28% elanikest, ärevushäire tunnuseid 23% ja vaimse kurnatuse sümptomeid 46 protsendil.  Vaimse tervise probleemide esinemine ei ole viimase kuu jooksul sagenenud. Vaimsete probleemide tekkimisel pöörduks 45% vastanutest oma pereliikme poole, sõbra või tuttava poole 45% ning perearsti poole 25%. Mitte kuhugi ei pöörduks aga 17% vastanutest.

Elanikest 40 protsendi sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekut. Sissetulekute vähenemist tunnetavad keskmisest sagedamini 35–49aastased, mitte-eestlased ning Kirde-Eesti elanikud. Mitte-eestlaste seas esineb majanduslikke toimetulekuraskusi sagedamini kui eestlaste seas: mitte-eestlastest kogeb raskusi 32% ja eestlastest 19%. Regionaalses võrdluses on toimetulekuraskustega inimeste osakaal kõrgeim Kirde-Eestis (33%).

Uuringu 30. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 21.–23. mai 2021.