Uudised

Koroonaviiruse taandumise mõjud: Ida-Tallinna keskhaiglas on taastunud plaaniline ravi kõikidel erialadel, Põhja meditsiinistaap lõpetab regulaarsed kohtumised 

Toimetas Hindrek Pärg, 1. juuni 2021 12:17

Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakond

Foto: Tiina Kõrtsini

Koroonaviiruse leviku vähenemise tõttu on näiteks Ida-Tallinna keskhaiglas taastunud plaaniline ravi. Samuti lõpetas Põhja meditsiinistaap regulaarsed kohtumised.

„Plaanilise ravi ooteajad on pikenenud Covid-osakondade töötamise perioodi võrra. Plaanilise töö taastumine patsientide jaoks toimub olemasoleva järjekorra alusel,“ ütles ITK kirurgiakliiniku juhataja, dr Andrus Arak, lisades, et kliinik läheneb oma maksimaalsele võimekusele vastavalt riiklikule de-eskaleerimisplaanile ja esmaspäevast, 31. maist on kirurgilistes osakondades tavapärane töö taastatud.

Kevadel, kui Ida-Tallinna Keskhaiglas oli avatud neli Covid-osakonda, oli plaaniline ravi peaaegu täielikult peatunud siseerialadel ja 80 protsendi ulatuses kirurgilistel erialadel.

„Plaanilise töö piirangud toimusid paralleelselt Covid-osakondade avamistega. Kirurgiakliinikus eraldati Covid-osakondade tarbeks üle 50% voodikohtadest. Plaaniline töö oli piiratud kõikidel kirurgilistel erialadel. Edasi ei lükatud erakorralisi ja onkoloogilisi operatsioone,“ ütles dr Arak.

Sisekliinikus oli plaaniline ravi viidud miinimumini viimased kuus kuud. „Iga eriala vaatas läbi oma haigete plaanid ja tegi järjekorra: kui haige seisund vajas kiiremat hospitaliseerimist, siis see ka pandeemia ajal leiti. Onkoloogias katkestusi ei olnud,“ kirjeldas sisekliiniku juhataja, dr Kai Sukles. „Kui laiemalt vaadata, siis mitte ühelgi erialal ei jäänud need patsiendid, kes vajasid hädasti haiglaravi, haiglasse vastu võtmata. Nüüd vaatab iga eriala oma järjekorra ja järjest võetakse: need, kes jäid ootele, tulevad nüüd esimestena,“ ütles dr Sukles.

Põhja meditsiinistaap lõpetab praeguseks kohtumised

Eelmisel nädalal kogunesid Põhja regioonis koroonakriisi juhtinud Põhja meditsiinistaabi liikmed teise laine viimasele regulaarsele staabikohtumisele. Edasine koostöö jätkub e-posti vahendusel, staap kutsutakse uuesti kokku, kui epidemioloogine olukord peaks seda vajama.

Põhja meditsiinistaabi juhi prof Peep Talvingu sõnul oli Eesti ka Covidi teise laine ajal tervishoiualases hädaolukorras, kus koostöö piirkonna haiglate vahel oli hädavajalik.  „Saan rõõmuga tõdeda, et ulatuslikud muudatused süsteemi juhtimises toimisid ja üheskoos jõud ühendades suutsime tagada nii pandeemilist kui mittepandeemilist ravitegevust,“ ütles prof Talving ja lisas: „Tunnustan ja tänan kõiki Põhja meditsiinistaabi liikmeid olulise panuse eest riigi tervishoiusüsteemi toimimise panustamisse.“

Põhja meditsiinistaap arutas Covid-üldvoodikohtade ja III astme intensiivravi voodifondi de-eskaleerimist lähtudes haiglate eelnevalt esitatud ettepanekutest. Langeva Covid-patsientide hospitaliseerimisvajaduse foonil jääb kogu Põhja regiooni voodifond Covid-patsientidele 75 üldvoodikohta ja 9 III astme intensiivravi voodikohta, lisaks erivoodikohad. Haiglatele jääb kohustus ravida oma patsiendid lõpuni ning säilitada valmisolek vajadusel voodikohtade arvu uuesti eskaleerimiseks, millega alustab esmalt piirkondlik nakkushaigla Lääne-Tallinna Keskhaigla.

 „Põhja staabi haiglates on Covid-haigete ravivajadus tänaseks drastiliselt vähenenud. Kui tipphetkel oli Põhja regiooni haiglates kokku ravil 525 Covid-haiget, siis tänahommikuse seisuga on neid haigeid vaid 37. Langus on ligi 15 korda,“ rääkis Põhja meditsiinistaabi juht Urmas Sule .“Selle keeruka olukorra lahendamisel on äärmiselt oluline olnud raviasutuste vaheline ladus koostöö kõikidel tasemetel. Kõige aluseks on aga tervishoiutöötajate ennastsalgav panus. Tänu ja tunnustus inimestele, kes hädaolukorra lahendamiseks on oma panuse andnud ja teevad seda ka täna,“ rääkis dr Sule.

Koroonakriisi tõttu korraldati 2020. aasta märtsis Terviseameti otsusega ümber kogu Eesti haiglavõrgu töö ja moodustati kaks regionaalset meditsiinistaapi – Põhja meditsiinistaap Regionaalhaigla juhtimisel ja Lõuna Meditsiinistaap Ülikooli Kliinikumi juhtimisel. Põhja meditsiinistaapi juhtis Regionaalhaigla juhatuse liige, ülemarst prof Peep Talving.

Põhja meditsiinistaabi koosseisu kuulusid Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Rakvere Haigla, Raplamaa Haigla, Läänemaa haigla, Hiiumaa Haigla ja Kuressaare Haigla ning hädaolukorra meditsiinijuht, Põhja kiirabistaabi esindaja, lisaks perearstide esindajad ja terviseameti Põhja ja Lääne regiooni juhid.