ÜKS KÜSIMUS: miks teise vaktsiinidoosi aega ega kohta muuta ei saa? (12)

Lühidalt öeldes on põhjus selles, et vaktsiini on praegu veel vähem kui on nõudlust. See tähendab, et iga doos on juba nädalaid ette kellelegi ära broneeritud ning kui inimene, kellel tuleb nüüd teise doosi aeg kätte, tahaks muuta kohta või aega, siis teises kohas või ajal lihtsalt ei ole tema jaoks vaktsiini või jääks keegi teine, kellele on aeg broneeritud, sellest ilma. 

„Kuna praegu on meil käsil suurvaktsineerimine eesmärgiga vaktsineerida võimalikult kiiresti võimalikult suur hulk inimesi, siis on kogu logistika üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt. Vastasel juhul meil ei oleks lihtsalt võimalik ühes vaktsineerimiskeskuses päevas 800–1000 inimest ära süstida,“ ütleb sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Gea Otsa.

Lisaks tuleb arvestada, et vaktsiinid on mitmedoosilistes viaalides ja kui kellegi pärast on tarvis ekstra üks viaal lahti teha, peab otsima juurde inimesi, kellele süstida ülejäänud doosid, muidu lähevad need raisku.

Otsa sõnul saab toimetada teiste doosidega paindlikumalt siis, kui vaktsiine on tõesti juba üle. Seetõttu on algusest peale ka rõhutatud, et kes võtab esimese doosi saamiseks ette reisi mõnda teise Eesti piirkonda, peab seda tegema ka teise doosi saamiseks.

Vaktsiini teise doosi aja annab inimesele vaktsineerija ning selle aega ja kohta on võimalik muuta vaid erandjuhtudel, näiteks haigestumise või viirusekandjaga lähikontaktis oleku korral. Selleks tuleb esmalt helistada esimese doosi teinud vaktsineerimisasutusse ja uurida aja muutmise võimaluse kohta.

„Kui tegu on perearstiga, kel pole võimalik aega muuta, soovitame helistada lähimasse haiglasse või vaktsineerimiskeskuses tööd korraldavasse tervishoiuasutusse ning paluda leida endale teise doosi jaoks aeg,“ selgitab haigekassa juhatuse liige Maivi Parv.

Kui kokkulepetega tekib takistusi, palub Parv pöörduda e-kirja teel haigekassa klienditeenindusse.