Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu värsked tulemused näitavad, et reovee koroonaviirusesisaldus on nädalaga veelgi kahanenud. Eesti keskmist olukorda iseloomustavast indeksist veidi kõrgemad näidud on üksnes Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis.
Eesti eri piirkondade reoveeproovide koroonaviirusesisalduse keskmist olukorda kirjeldavad indeksid on kõikjal languses. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on enam kui pooltes proovivõtukohtades koroonaviirusesisaldus vähene. Väga suure viirusesisaldusega kohti seekordsel tulemuste kaardil pole.
Reoveeuuringu tulemused
Foto: Tartu ülikoolKuidas ja kust proove kogutakse?
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.
Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt. Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
Rohkem infot koos tulemuste kaardiga leiab uuringu kodulehel „Koroonaviiruse seire reoveest“.
Kommentaarid