Eeskätt puudutab see võimalust asendada AstraZeneca teine doos mõne mRNA vaktsiiniga (Pfizer, Moderna).
„Eestis käib suurvaktsineerimine, mille eesmärk on võimalikult kiiresti hõlmata võimalikult suur osa elanikkonnast. Kiireim ja tõhusaim võimalus saada erinevate COVID-19 tüvede vastu kaitse on kogu vaktsineerimiskuur läbi teha. AstraZeneca, Moderna ning Pfizeri vaktsiinide puhul tuleb manustada kaks kaitsesüsti ettenähtud vaheaegadega, Jansseni puhul üks kaitsesüst. Selle peale on üles ehitatud ka vaktsineerimiskeskuste töö, mis võimaldab Eestis kaitsesüsti saada tuhandetel inimestel päevas,“ ütles töörühma juht Marek Seer.
„Kõikide AstraZeneca vaktsiini teiste dooside asendamine mRNA vaktsiinidega ei ole ekspertide hinnangul vajalik, sest kaks doosi annavad piisava kaitse,“ lisas Seer.
Terviseameti kinnitusel aitavad kõik Eestis saadaolevad vaktsiinid ka COVID-19 uue ja agressiivsema delta tüve vastu, kui on läbi viidud kogu vaktsineerimiskuur.
„Jälgime murelikult olukorda, kus koroonaviiruse India ehk delta tüvi võtab järjest enam võimust. Tegemist on Eestis seni domineerinud UK ehk alfa tüvest nakkavama tüvega, mille puhul ei piisa nakatumise ärahoidmiseks sellest, kui inimene on saanud vaid ühe vaktsiinisüsti kahest,“ ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.
„Aga kui inimene on saanud näiteks kaks Astra Zeneca süsti ja viimasest doosist on möödunud kaks nädalat, pakub see raskete tagajärgede ärahoidmiseks piisavat kaitset. Isegi kardetud delta tüve puhul. Seetõttu ei maksa vaktsineerimist kergekäeliselt pooleli jätta,“ rõhutas Härma.
Küsimust arutas eelmisel nädalal ka riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon, kelle sõnul on uuringud COVID-19 vaktsiinide kombineerimise osas alles käimas. Esialgsetel andmetel võib kahedoosilise vaktsineerimisskeemi puhul kahe erineva tootja vaktsiinide kasutamisel kujuneda hea immuunvastus, ent samas võib esineda rohkem süstijärgseid kõrvaltoimeid.
Komisjon rõhutas, et parima kaitse COVID-19 haiguse vastu annab lõpetatud vaktsiinikuur ning üldjuhul tuleb vaktsiinikuur lõpetada sama vaktsiiniga, millega seda alustati. Inimestel, kellel on tekkinud Astra Zeneca esimese doosi järgselt tõsised kõrvaltoimed või on teise doosi manustamine Astra Zenecaga arsti hinnangul muul põhjusel vastunäidustatud, ei tohiks jääda vaktsiinikuur lõpetamata. Komisjon leidis, et arsti otsusel võib põhjendatud juhtudel Astra Zeneca alustatud vaktsiinikuuri teise doosi teha mRNA vaktsiiniga, kui see on korralduslikult võimalik.
Lisaks arutas immunoprofülaktika komisjon 12–15aastaste vaktsineerimist COVID-19 vastu ning leidis, et seda võiks Eestis teha Pfizer/BioNTech vaktsiiniga, järgides kõiki nõudeid alaealiste vaktsineerimisele. Sh tuleb nõustada nii last kui ka lapsevanemat ning vajadusel hinnata vaktsineeritava kaalutlusvõimet.
Komisjon rõhutas, et COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on eelkõige raske haigestumise ennetamine. Lapsed ja noored põevad üldjuhul COVID-19 haigust kergelt, kuigi teatud juhtudel võib esineda ka raskemat haigestumist. Ekspertide hinnangul võiks COVID-19 vastu vaktsineerida neid 12–15aastaseid, kelle raviarst seda nende terviseseisundist tulenevalt vajalikuks peab.
COVID-19 vaktsineerimise korralduse töörühm arutas komisjoni seisukohta ja otsustas, et teismelisi praegu vaktsineerima kutsuma ei hakata, aga luuakse võimalus neile, kes seda ise aktiivselt soovivad, samuti riskirühma lastele. Täpsem korraldus töötatakse välja lähiajal ja siis teavitatakse sellest ka avalikkust.
Tänahommikuse seisuga COVID-19 vaktsineerimiseks saadaval ligi 6400 aega üle Eesti. Vaktsineerimiseks saab aja broneerida www.digilugu.ee ja riigi infotelefonil 1247.
Kommentaarid